1-11-2697
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
01.04.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number
1-11- 2697 (10230119133)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristina Väliste
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Tõlk
Ilja Malštšukov
Kriminaalasi
Süüdistatav
E.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses E.K , isikukood xxx, Eesti kodanik, emakeel vene keel, haridus 9 klassi, ei tööta, elukoht: xxx, asukoht Vangla; Tõkend: KrMS § 217 alusel kinni peetud 08.03.2011 kuni 09.03.2011 ning 10.03.2011 kuni 12.03.2011.a, vahistatud alates 12.03.2011 kriminaalkorras karistatud 13-l korral: • Tallinna Linnakohtu poolt 20.05.1999.a KrK § 15 lg 2 – KrK § 139 lg 1 alusel arest 30 päeva; • Harju Maakohtu poolt 17.11.1999.a KrK § 195 lg 1 alusel arest 3 k; • Harju Maakohtu poolt 07.02.2001.a KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 7 k; • Lääne-Viru Maakohtu poolt 27.06.2001.a KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 a katseajaga 2 a; • Lääne-Viru Maakohtu poolt 19.10.2001.a KrK § 139 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3 k, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel mõisteti vabadusekaotus 1 a 1 k; • Lääne-Viru Maakohtu poolt 13.06.2003.a KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 30 p; • Tallinna Linnakohtu poolt 11.11.2003.a KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 3 k, KarS § 209 lg 2 p 1 alusel vangistusega 1 a, KarS § 65 lg 1 alusel
•
• •
• •
•
vangistusega 1 a; Lääne-Viru Maakohtu poolt 20.07.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4 alusel KarS § 199 lg 2 p 4 alusel tingimisi vangistusega 1 a 6 k, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a 4 k 17 p katseajaga 2 a; Lääne-Viru Maakohtu poolt 28.09.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõisteti vangistus 1 a 4 k 17 p; Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 24.09.2007.a KarS § 239 alusel vangistusega 1 a 6 k, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 5k, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 13k katseajaga 2 a; Viru Maakohtu, Rakvere kohtumaja poolt 10.04.2008.a KarS § 74 lg 4 alusel vangistusega 13k; Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 03.03.2010.a KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 8 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 5k 10 p 04.01.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 k 20 p. KarS § 68 alusel vangistus 2 k 18 p, karistuse algus 10.12.2010. Vabanes pärast karistuse ärakandmist 28.02.2011
väärteokorras karistatud 33-l korral Kaitsja
Liis Toomsalu
Prokurör
Kaito Puussepp
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus E.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda viimati karistati varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel 03.03.2010, 30.10.2010 kella 07.00 paiku Tallinna linnas sadamas A-terminali juures bussipeatuses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära TMkäekotist mobiiltelefoni Nokia LG KC-550 väärtusega
500 krooni (31,96 eurot), rahakoti väärtusega 100 krooni (6,39 eurot), mille sees sularaha 500 krooni (31,96 eurot), mälukaart väärtusega 300 krooni (19,17 eurot), ID kaart, kliendikaardid, SEB ja Swedbank deebetkaardid ja internetipanga kaardid; ning ISkäekotist I. S kuulunud mobiiltelefoni Nokia 6700 väärtusega 3000 krooni (191,73 eurot) Seega pani E.K oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.K süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu poolt 04.01.2011 karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, 08.03.2011 kella 18.25 paiku Tallinnas Vana-Lõuna 4 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Säästumarketi kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe 1liitrise pudeli viina Viru Valge maksumusega 12,72 eurot, peitis selle endale põue jope alla ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, keda on Harju Maakohtu poolt 04.01.2011 karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, 10.03.2011 kella 18.15 paiku Tallinnas Aia 7 Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Rimi Kaubahallis, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe pudeli likööri Vana Tallinn maksumusega 9,52 eurot, peitis selle endale põue jope alla ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega pani E.K oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukohad Kohtuistungil süüdistatav E.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus, avaldanud kriminaalasja materjalid ja uurinud vahetult kohtuistungil esitatud tõendeid leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendatud alljärgnevalt. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdlast karistada. KarS § 56 alusel on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistusega. Süüdistatav on varasemalt 12-k korral karistatud kriminaalkorras. Töökohta ega legaalset sissetulekut ta ei oma. Kohus leiab, et sellise karistusregistriandmetega inimest ei ole võimalik mõjutada rahalise karistusega, seda enam, et tal puudub sissetulek. Arvestades, et isik paneb vargusi toime süstemaatiliselt ning kuni tema kinnipidamiseni on jätkanud varguste toimepanemist, ei ole teda võimalik karistada ka tingimisi vangistusega. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole temale varasemalt määratud karistustest mingeid järeldusi teinud, mistõttu on teda võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega. Võttes arvesse, et süüdistatava poolt on esimene
kuriteoepisood toime pandud enne tema suhtes 04.01.2011 tehtud kohtuotsust, tuleb nimetatud teo suhtes karistuse määramisel rakendada KarS § 65 lg 1 ning mõista teistest süüdistuses märgitud kuritegudest eraldi karistus. Kohus leiab, et karistuse hilisem mõistmine ei saa raskendada süüdistatava olukorda, kuna tegemist on samaliigilise kuriteoga. Eraldi karistus tuleb süüdistatavale mõista KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 kuritegude eest, mis on toime pandud peale 04.01.2011 tehtud kohtuotsust. Karistuse määramisel arvestab kohus samuti eelmärgitud asjaolusid, eelkõige süüdistatava poolt kuritegeliku käitumismustri jätkumist ning leiab, et süüdistatavat tuleb karistada samuti reaalse vangistusega. Kuivõrd varastatud esemete väärtus oli väike ja kuriteod jäid katsestaadiumisse ning varastatud kaup on rikkumata kujul kannatanutele tagastatud, võib karistus jääda sanktsiooni keskmäärast alla poole. Karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 ööpäeva ( 08- 09.03.2011) ning karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.03.2011. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E.K-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 249.27 eurot ja toimikust koopiate tegemise kulud summas 1.55 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid Tsiviilhagid on esitanud TMsummas 1400 krooni, s.o. 89.40 eurot ja ISsummas 3000 krooni, s.o. 191.73 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on hagid põhjendatud ja süüdistatav on need omaks võtnud ega vaidle hagi suurustele vastu. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on kannatanutele tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi vargusega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista E.K-lt: • TMkasuks summas 89.48 eurot ( s.o. 1400 krooni) • ISkasuks summas 191.73 eurot ( s.o. 3000 krooni).
Asitõendid kriminaalasjas puuduvad.
Kohtunik Kristina Väliste / allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.