Kohtulahend

Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 25. aprillil 2011. a alates kella 14.00-st.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu T.K-d süüdistatakse selles, et tema 29.10.2008. a kella 12.55 paiku Tartus XXX elumaja ees, solvas võimuesindajana ametikohustusi täitnud Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaablit R.K. ja konstaablit I.V., sõimates viimaseid korduvalt ebatsensuursete sõnade ja väljenditega, millise käitumisega alandas politseiametnike au ja väärikust. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamisega seoses tema ametkohustuste täitmisega, pani T.K toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.K-d süüdistatakse veel selles, et tema 24.05.2009. a kella 11.40 paiku viibides Tartus Anne 36/40 asuvas MC Kasiinod AS-le kuuluvas mängusaalis, rikkus rahu ja avalikku korda kasiino töötajate juuresolekul sellega, et võttis mängusaalis asuva leti pealt rahaaluse ja viskas selle klienditeenindajana tööl olnud J.I. vastu pead, millise käitumisega põhjustas J.I. füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Rahu või avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani T.K toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.K-d KarS § 120 järgi selles, et tema 27.05.2009 kell 01.30 paiku viibides Tartus Anne 36/40 MC Kasiinod As-le kuuluvas mängusaalis, ähvardas kasiinos tööl olnud J.I. ära tappa selle eest, et J.I. abiellus T.K endise mehe S.T. , millist ähvardust võttis J.I. reaalselt. T.K-d süüdistatakse selles, et tema 06.05.2010 kella 11.25 paiku Tartus XXX asuvas korteris viibides alkoholijoobes peale seda kui eelnevalt tekkinud tüli käigus V.U. oli väljunud korterist, jooksis T.K ,olles eelnevalt korterist kaasa võtnud noa, kannatanule järele ning maja välistrepil lõi tahtlikult noaga V.U. kõhtu, tekitades sellega kannatanule vasakule poole ülakõhu kõhuõõnde tungiva vahelihast ja maksa paremat sagarat vigastava torke-lõikehaava. Sellise tegevusega tekitas T.K V.U. eluohtliku tervisekahjustuse. Teise inimese tapmise katsega, kui tegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest sõltumata, pani T.K toime KarS § 25 lg 1,2 - § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

rääkima ehitusmehega, tema läks majja korteri 8 ukse taha. Mitmekordse koputamise peale avas üks pisike poiss ukse, ta soovis rääkida poisi emaga. Toas olnud naisterahvas ütles poisile, et pane uks kinni. Kui ta ikkagi soovis rääkida poisi emaga, siis tuli ema T.K ukse juurde ja lükkas jõuga ukse kinni. Ta (kannatanu) läks tagasi auto juurde. T.K tuli rõdule ja ütles, et tema laps pole midagi teinud ning hakkas ütlema nende kohta neid roppe sõnu, mis on kirjas materjalides, et kes nad on. Need sõnad, mis ta rõdul ütles, need käisid politseinike kohta. Kannatanu ütluste kohaselt vaatas T.K talle otsa ja ta sai seetõttu aru, et ta solvas just teda. Kannatanu R.K. andis I.V. samasuguseid ütlusi: sündmuskohale jõudes pöördus nende poole ehitusmees, kes ütles, et poiss majast XXX korter 8 oli lõhkunud ehitusmaterjale. Paarimees (I.V.) läks sisse, kui ta välja tuli, siis ta ütles, et uks oli nina ees kinni pandud, natukese aja pärast tuli T.K esimene korruse rõdule. Nemad seisid rõdu ees, üritasid T.K käest saada selgitust juhtunu asjaolude kohta, aga konstruktiivset vestlust ei õnnestunud alustada. T.K oli endast väljas ja alustas sõimamisega. Nii tema kui ka paarimehe küsimustele järgnes T.K poolt vastuseks sõim. Need olid prokuröri poolt tsiteeritud sõimusõnad, võimalik, et neid oli rohkemgi. Ta tundis ennast solvatuna. Tunnistaja O.H. tegeles ETK Projekt OÜ esindajana XXX maja fassaadi soojustamisega. Tunnistaja ütluste kohaselt käis T.K laps poriste jalgadega ehitusmaterjali peal. Ta rääkis lapsega, et ta puhastaks selle ära ja poiss oli nõus. Siis saabus väga vihane T.K ja kukkus sõimama kõiksuguste mahlakate väljenditega vene keeles. Ta tegi seda niivõrd aktiivselt, et ta pidas paremaks kutsuda kohale politsei, sest see tundus õigusvastane tegevus. Kui politseinikud saabusid, proovisid nad aru pärida, milles probleem, aga T.K lukustas end korterisse ja ei avanud ust. Mõni hetk hiljem ilmus ta oma korteri rõdule. Nad seisid õue peal politseinikega, kes sattusid selle sõimulaviini alla. Sõimamine kestis suhteliselt pikka aega, see ei olnud ainult vihapurse, see oli uute roppuste järjepidev genereerimine. Tunnistajana andis kohtus ütlusi E.T. , kes on XXX korteriühistu juhatuse liige. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas talle teine juhatuse liige, kes rääkis O.H., et T.K poeg ja mõned lapsed veel olid tallanud fassaadi materjali peal ja oli tekkinud konflikt O.H.. Ta oli sündmuskohal, kui tuli politsei. O.H. rääkis politseile oma versiooni ära, politsei üritas T.K-ga suhelda ja käis ka ukse taga, aga T.K politseid uksest sisse ei laskunud, suhtles vahetult rõdult. Tunnistaja oma sõnul vene keelest aru ei saa, kuid ta kuulis mõningaid roppsõnu, mida ütles ärritatud T.K politseinikele, kes püüdsid temaga kontakti luua. T.K tunnistab, et kasutas sõimusõnu, kuid ta ei öelnud neid politseinike aadressil, vaid ehitusmehele. Kohus on seisukohal, et nii mõlema kannatanu kui ka tunnistajate O.H. ja E.T. ühesuguste ütlustega on tõendatud, et T.K sõimusõnad olid suunatud politseinike vastu. Politseinikud R.K. ja I.V. üritasid T.K-ga suhelda ajal, kui ta tuli oma korteri rõdule, mis oli esimesel korrusel. Vastuseks said nad ainult sõimusõnu. KarS § 275 sätestab kuriteona võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud politseiseaduse § 2 lg 1 ja 3 koostoimest tulenevalt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, kes tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset

uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Alates 01.01.2010 kehtib politsei ja piirivalveseadus, mille § 1 lg 2 sätestab, et politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Seega olid politseiametnikud I.V. ja R.K. võimuesindajad. Kannatanute R.K. ja I.V. ütlustega on tõendatud, et nad said väljakutse Tartus XXX maja juurde seoses sellega, et oli lõhutud ehitusmaterjale. Tunnistaja O.H. ütlustega on tõendatud, et tema kutsus kohale politsei, et tõkestada T.K õigusvastast tegevust, kes sõimas teda. See tähendab, et 29.10.2008. a kella 12.55 paiku, püüdes T.K-lt saada selgitust väljakutsega seonduvate asjaolude kohta, täitsid R.K. ja I.V. oma ametikohuseid. Solvavate väljendite kasutamine T.K poolt oli otseselt seotud politseitöötajate ametialaste ülesannete täitmisega avaliku korra kaitsmisel. Solvamine on teise isiku halvustamine ebasündsas vormis, mis võib seisneda välimuse või iseloomuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse vahendeid mittevalivas kritiseerimises või tema elukutse alavääristamises. Seejuures on solvamine võimalik ka oma sisult negatiivsete ja halvustavate piltlike väljendite kasutamisega. T.K kasutas politseiametnike suhtes mitmeid venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid, mida kajastab kohtuistungi protokoll lk 47 ja lisaks ka halvustavaid väljendeid nagu „urod“, mis tähendab eesti keelses värdjat, ebardit, väärarendit, koletist, peletist ja sõna „kozlõ“ (kitsed), mida samuti kasutatakse sõimusõnana, eriti vanglažargoonis, kus see tähendab pealekaebajat ehk koputajat. Ebatsensuursete väljendite ja halvustava sisuga väljendite, mis on inimese väärikust alandavad, kasutamisega politseinike aadressil, solvas T.K neid. Politseiametnikel tuleb oma töö tõttu kokku puutuda erinevate inimestega ning viibida igasugustes situatsioonides, nende taluvuslävi on tavainimeste omast kõrgem, vaatamata sellele tundsid nad end solvatuna. See näitab, et tegemist oli nii intensiivse ründega, mis ületas politseinike talumiskohustuse. Seda kinnitavad ka tunnistaja O.H. ütlused, mille kohaselt kestis sõimamine suhteliselt pikka aega ja see oli uute roppuste järjepidev genereerimine. Erinevalt laimamisest rünnatakse solvamisega inimese sisemist autunnet ja väärikust ning seetõttu ei ole kuriteo kvalifitseerimise seisukohast tähtsust sellel, kas solvavaid väljendeid nende kasutamise ajal peale adressaadi keegi veel kuulis. Samas võib olukord, kus võimuesindajaid sõimatakse valimatute ebatsensuursete väljenditega kõrvaliste isikute juuresolekul, süvendada solvumistunnet veelgi, kuna selline rünne näitab lugupidamatust politseiniku kui ühe võimustruktuuri esindaja ja tema ameti vastu. Sellega loeb kohus tõendatuks, et T.K solvas ametikohustusi täitvaid võimuesindajaid ja täitis sellega KarS § 275 objektiivne koosseisu. Selgitamaks välja, kas T.K on toime pannud KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. T.K teadis, et tegu on politseinikega, kes täidavad oma ametiülesandeid. Keeldudes R.K. ja I.V. suhtlemast ja kasutades politseiametnike aadressil ebatsensuurseid ning solvavaid väljendeid, pani ta kuriteo toime kavatsetult.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

helistanud, ähvardanud lapsi. Ka sel korral oli T.K sõnul tal soov saada selgitust oma lapse kohtlemise kohta J.I. poolt, mis kannatanu sõnul väljendus järjekordsetes süüdistustes. Vaatamata isiklikule motiivile väljus kohtu hinnangul T.K käitumine isiklike suhete omavahelise lahendamise raamidest, mistõttu ei ole tegemist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteoga vaid avaliku korra vastase kuriteoga, mille toimepanemise käigus on rikutud avalikus kohas käitumise nõudeid. KarS § 263 p 1 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistuse kohaselt rikkus T.K rahu ja avalikku korda sellega, et võttis mängusaalis asuva leti pealt rahaaluse ja viskas selle kasiino töötajate juuresolekul klienditeenindajana tööl olnud J.I. vastu pead. Kohtupraktika loeb avalikuks kohaks sellise koha, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avalik kord on tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.09.2003. a otsus nr 3-1-1-102-03 p 9, 30.04.2010. a otsus nr 3-1-129-10 p 7). Käesolev sündmus toimus kasiinos, mis on avalik koht. Kasiino oli sellel hetkel külastajatele avatud, J.I. sõnul viibis seal ka kliente. See nähtub ka turvakaamera salvestiselt. Seega oli sinna juurdepääs paljudel isikutel. Järgnevalt analüüsib kohus, kas T.K häiris oma käitumistega teiste isikute rahu. Löömise pealtnägijateks olid asjasse mittepuutuvad isikud T.S. ja A.K., kelle rahu ilmselgelt tekkinud olukord häiris ja kes olid enda tahte vastaselt sunnitud osalema T.K ja J.I. vahelises konfliktis. A.K. pidi katkestama oma töö leti taga, kus ta J.I. kõrval seistes luges raha. Asitõendi - turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist on näha, kuidas A.K. püüab J.I. T.K ründe eest kaitsta. Paanikanuppu kasutades tuli kohale turvafirma, T.S. kutsus kiirabi. T.K tegevuse tagajärjel oli kasiino töötajate normaalne töö mõneks ajaks häiritud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et T.K rikkus avalikus kohas teiste inimeste rahu. Selline avaliku korra rikkumine oli toime pandud vägivallaga. Kannatanu, tunnistajate A.K. ja T.S. ütlustega, samuti süüdistatava enda süü omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et T.K Kutuzuva viskas 24.05.2009. a kella 11.40 paiku Tartus Anne 36/40 asuvas MC Kasiinod AS mängusaalis rahaalusega tööl olnud J.I. vastu pead. Sellega tekitas T.K J.I. tervisekahjustuse - peahaava, mida tõendavad dokumentaalsed tõendid - traumakaardi koopia ja epikriis. Seega täitis T.K KarS § 263 p-s 1 ettenähtud teo objektiivse koosseisu. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kuriteo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on vajalik, et isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS 16. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata

ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2007. a otsus nr 3-1-1-15-07 p 14 ja 30.04.2010. a otsus nr 3-1-1-29-10 p 7.3). T.K oli alkoholi tarvitanud, ta käitus J.I. ga avalikus kohas isiklike probleeme lahendada soovides mitteadekvaatselt – kannatanupoolsele keeldumisele temaga suhelda vastas T.K füüsilise ründega. Ta haaras esimese kättejuhtuva asja ja viskas sellega kannatanut. Läheduses viibisid teised kasiino töötajad. Iga tavaline normaalne inimene saab aru, et ühiskonnas ei ole selline käitumisviis aktsepteeritav ja võib häirida teiste inimeste rahu. Valides sellise teisi mittearvestava alkoholijoobest tingitud pidurdamatu käitumise, pidi T.K pidama võimalikuks, et tema käitumine häirib oluliselt peale kannatanu ka teiste isikute õigusrahu. Seega pani T.K avaliku korra raske rikkumise toime kaudse tahtlusega ning tema poolt toime pandud kuritegu vastab KarS § 263 p 1 koosseisule. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

teravik on ümardunud, tera on ühe lõikeservaga, mis on kahepoolse teritusega. Ekspertarvamuse kohaselt esines V.U. kõhuõõnde tungiv vahelihast ja maksa paremat sagarat vigastav torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhul. Vigastused on tekitatud 06.05.2010. a löögist üht lõikeserva omava vähemalt 10 cm pikkuse kuni 2,2 cm laiuse teraga torkelõikeriistaga, milleks võib olla eksperdile esitatud nuga (isiku ekspertiisiakt nr 38 15.06.2010, kd 1, tl 148-151). DNA eksperdi arvamus tõendab samuti, et sündmuskohalt leitud kööginoaga on löödud V.U. - nimelt saadi noa teralt võetud proovist, mis sisaldas verd, DNA, mis langes kokku V.U. võrdlusproovist võetud DNA profiiliga (DNA ekspertiisi akt nr GE-0568-10/1616 kd 1, tl 138-141). Sama eksperdi arvamus tõendab ka lisaks süüdistatava enda ja V.S. ütlustele, et nuga, millega löödi V.U., on olnud T.K käes – noa käepidemelt saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil (milles alleelid on ilmsiks tulnud kõigis uuritud lookustes), mille alusel ei saa välistada T.K-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides (see tähendab, et segaproovis on esindatud kõik T.K-l esinevad alleelid). T.K ei tunnista end V.U. tapmise katses süüdi ja väidab, et ei ole kannatanut tahtlikult noaga löönud. Süüdistatav andis kohtus järgmisi ütlusi: 05.05.2010. a tuli V.U. viinapudeliga tema juurde XXX korterisse. Ta tuli talle purjus peaga kallale, lõi vastu silma. 06.05.2010. a läksid nad koos U.ga K. juurde, sinna tuli ka V.S.. Tal tekkis V.U. jälle konflikt ja U hakkas teda peksma. Helistas isa, kuid ta ei tahtnud, et V.U. läheks isa juurde ja pakuks talle viina. V.U. kutsus takso ja läks V.S. välja. Tema võttis suure noa ja läks ka välja, ütles U, et ta ei tuleks enam tagasi. Nuga hoidis ta otse enda ees vastu keha, V.U. oli purjus ja keeras ise end noale peale. Ta nägi, et U sai pihta ja tal tekkis sellest šokk. Ta ei tahtnud U tappa, noa võttis ta kaasa enesekaitseks, sest U oli teda enne peksnud. T.K sõnul oli ta sellel päeval ära joonud ühe pudeli õlut. Süüdistatava sellised ütlused on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tõele ei vasta esmalt juba tema ütlused tarvitatud alkoholi koguse kohta. Nimelt on T.K 06.05.2010. a kell 12.30 toimetatud kainenemisele. Tal on indikaatorvahendiga mõõdetud väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,39 mg/l kohta (Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll, kd 1, tl 167-168), mis ei teki ainult ühe õlle joomise tulemusena. Kui T.K ütluste kohaselt hoidis ta nuga horisontaalselt otse enda ees, siis isiku täiendekspertiisiaktis nr 5 (tl 154-155) toodud ekspertarvamuse kohaselt on noalöök sooritatud kannatanu vasakult poolelt ülevalt põiki paremale alla, mitte aga otse. Arvestades V.U. tekitatud torke-lõikehaava sügavust (vigastatud oli vahelihast ja maksa paremat sagarat) ning noatera kuju, mis ei olnud väga terava otsaga, oli tegemist tugeva löögiga. Eksperdi arvamusega kehavigastuse tekkemehhanismi kohta on kooskõlas tunnistaja V.S. ütlused, kes nägi, kuidas T.K jooksis neile järgi ja lõi noaga V.U. Seega ei vasta tõele T.K ütlused selle kohta, et kannatanu ise kukkus noa otsa. Eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et T.K lõi suunaga ülevalt alla kannatanule noaga vasakule ülakõhu piirkonda. Järgnevalt analüüsib kohus, kas T.K poolt toime pandud tegu - kannatanu löömine noaga, on õigesti kvalifitseeritud tapmise katsena. Ekspertarvamus tõendab, et V.U. tekitatud maksa vigastusega kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Vigastuse piirkonnas asuvad elutähtsad

elundid: süda, kops, maks, magu, peen- ja jämesool, põrn (kd 1, tl 149). Seega lõi T.K V.U. noaga elutähtsasse piirkonda ja tekitas talle eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus leiab, et T.K tegutses kannatanu surma saabumise osas kaudse tahtlusega. Süüdistatav lõi kannatanut noaga kõhtu, kus paiknevad mitmed elutähtsad organid ja tekitas sellega reaalse ohu tema elule. Lüües teist inimest sellisesse kohta, on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua ka kõige raskema tagajärje, s.o inimese surma. T.K viskas noa pärast lööki maha ja lahkus. Ta ei tundnud huvi, millises seisundis V.U. on. T.K ei kontrollinud edasist sündmuste käiku, kannatanu surm jäi saabumata vaid põhjusel, et toimunule reageeris adekvaatselt V.U. koos õues olnud V.S. ning samal ajal sattus sinna tunnistaja P, kes kutsus kannatanule kohe kiirabi. V.U. surm jäi saabumata põhjusel, et talle osutati kiiresti arstiabi. T.K teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. T.K oli kuriteo toimepanemise ajal süüdiv. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi käigus on eksperdid jõudnud arvamusele, et tal esinevad järgmised psüühikahäired: impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus ja sõltuvus alkoholist. Tal ei olnud 06.05.2010. a ajutist vaimutegevuse riket, ta oli siis ja on praegu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Ta on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust (kd 1, tl 188-193). III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 275 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse, KarS § 263 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja KarS § 113 kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. T.K on karistusregistri andmetel (kd 1, tl 198-200) kriminaalkorras karistatud kaks korda: Tartu Maakohtu 05.04.2004. a otsusega KarS § 266 lg 1, § 263 p 1 ja § 120 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega 2-aastase katseajaga; Tartu Maakohtu 16.03.2010. a otsusega KarS § 121, § 263 p 1 ja § 323 järgi 1 aasta vangistusega 3-aastase katseajaga. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud alates 12.07.2005 kuni 15.04.2010 kokku 18 korda rahatrahviga. Neist esimesed kaks on alkoholiseaduse § 70 järgi, KarS § 218 järgi on 7 karistust ja KarS § 262 järgi 6 karistust, viimased kolm karistust on mõistetud ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi. T.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistuse puhul on T.K karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p-s 3 toodud puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 113 järgi on ainuvõimalik karistus vangistus.

T.K pani toime tapmise katse. KarS § 25 lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatud kergendada isiku karistust. Kergendatud karistuse alamäär on karistusseadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär (KarS § 60 lg 3). Vangistuse puhul on see 30 päeva (KarS § 45 lg 1). T.K-le tapmise katse eest karistuse mõistmisel võtab kohus süüd vähendava asjaoluna arvesse kannatanu enda eelnevat õigusvastast käitumist, s.o T.K suhtes tema poolt kasutatud vägivalda, mida lisaks süüdistatava enda ütlustele tõendavad ka tunnistaja S ja kannatanu U ütlused. T.K-l esinevad psüühikahäired: ta on impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus ja tal on sõltuvus alkoholist. Sellest tulenevalt on tal raskem oma käitumist kontrollida. Samas leiab kohus, et T.K-l ei esinenud raskeid psüühikahäireid KarS § 34 p 5 tähenduses, mis tõstataks küsimuse piiratud süüdivusest (KarS § 35), kuna tema võime oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida ei olnud olulisel määral piiratud. Kohus on seisukohal, et T.K-le tapmise katse eest mõistetavat karistust tuleb KarS § 60 alusel kergendada tulenevalt sellest, et tema tegu jäi katse staadiumisse ja mõista talle karistus alla KarS § 113 alammäära, s.o 4 aastat vangistust. KarS § 275 ja 263 sanktsioonide kohaselt on kohtul võimalik T.K-d karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kuna T.K-d on varem korduvalt karistatud avaliku korra rikkumise ja vägivallategude eest, sealhulgas sama kannatanu – J.I. ähvardamises, ja ta on vaatamata sellele taas toime pannud mitu kuritegu, ei ole võimalik teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest kergema, s.o rahalise karistusega. Samas on T.K J.I. rünnet kahetsenud, mis on karistust kergendav asjaolu. Arvestades T.K süü suurust, ei pea KarS § 263 ja 275 järgi mõistetav vangistus olema pikaajaline. Viimase kuriteo - tapmise katse pani T.K toime katseajal, mistõttu tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita käesolevas asjas tuvastatud kuritegude kogumi eest mõistetavale karistusele 4 aasta 6 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 16.03.2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, milleks on 1 aasta vangistust. Seega tuleb mõista T.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud vangistust. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava T.K kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 191,73 eurot (12 pooltundi), eelistungil ja kohtuistungil osalemise eest 50 pooltunni eest summas 1598 eurot, kokku 2377,70 eurot, sealhulgas käibemaks 396,29 eurot. Kohaldatud on erikoefitsienti 2,0. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) p 16 alusel tuleb kaitsjale hüvitada üldmenetluseks ettevalmistamise tasu 191,73 eurot. Kohtuistungil osalemise tasu hüvitatakse kaitsjale Korra p 19 kohaselt kohtuistungi protokollis märgitud

istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi. Kohtuistung T.K kriminaalasjas kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 11 tundi, kaks eelistungit kokku 1 tund. Seega tuleb kaitsjale hüvitada vastavalt Korra p-le 18 tasu kohtuistungil osalemise eest 24 ajapunkti ulatuses, s.o summas 383,52 eurot. Kuna kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste kuritegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu, tuleb Korra p 5 alusel kohaldada tasule 575,25 eurot (191,73+383,52) erikoefitsienti 2,0. Seega on riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 1150.50 eurot, millele lisandub käibemaks 230,10 eurot. Menetluskuludeks on veel riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 375,80 eurot, postikulud 41,88 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 45 senti, ekspertiiside maksumus kokku 1037,61 eurot ja tunnistajatele makstud sõidukulude hüvitis kokku 68,36 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 695,05 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. T.K sõnul oli ta varem astma tõttu 100% töövõimetu ja sai pensioni 4300 krooni kuus. Käesoleval ajal töövõimekaotust ei ole, ta töötas enne vahistamist ehitustel koristajana. T.K-l on alaealine poeg. Kohus leiab, et menetluskulude suurust arvesse võttes ei ole T.K võimeline oma sissetulekute vähesuse tõttu neid täies ulatuses hüvitama, mistõttu tuleb osa neist jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, s.o riigi õigusabi kulud 1756,40 eurot, postikulud 41,88 eurot, tunnistajatele makstud sõidukulude hüvitis 68,36 eurot, toimikust koopia tegemise kulud 45 senti ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 511,29 senti. Seega tuleb T.K-l hüvitada sundraha 695,05 eurot ja ekspertiiside (DNA ekspertiis ja kohtuarstlikud ekspertiisid) maksumus 526,31 eurot.

Kohtunik Ingeri Tamm

Rahvakohtunik Sirje Kilp

Rahvakohtunik Ants Prüüs

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.