Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-1894/3
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 30.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 953

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30.märtsil 2011 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-11-1894

Kohtunik

Loretta Pikma täitmiskohtunikuna

Avaldus

Igor Smirnov ́i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2006/2682 kaitsjatasu nõudes määruse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Igor Smirnov, isikukood 37003192214, asukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 210, § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Igor Smirnovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2006/2682 Viru Ringkonnakohtu 15.10.1996 kohtumäärusega II-1-307/96 välja mõistetud kaitsjatasu sissenõudes määruse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Igor Smirnovi sissetulek, vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2006/2682 raames Määruse ärakiri saata Igor Smirnovile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Narva Linnakohtu 30.07.1996 kohtuotsusega tunnistati Igor Smirnovi süüdi KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi. Sama kriminaalasja raames Viru Ringkonnakohtu 15.10.1996 määrusega mõisteti Igor Smirnovilt välja kaitsjatasu 220 krooni (14,06 EUR). Kohtumäärus jõustus 15.10.1996. 09.02.2011 saabus kohtusse Igor Smirnovi avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2006/2682 kaitsjatasu sissenõudmises seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Viru Ringkonnakohtu 15.10.1996 määruse alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2006/2682. 26.10.2006 koostas täitur nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust ja 29.10.2009 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti. Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Igor Smirnovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses määruse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, et Narva Linnakohtu 30.07.1996 kohtuotsusega tunnistati Igor Smirnov süüdi KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi. Sama kriminaalasja raames Viru Ringkonnakohtu 15.10.1996 määrusega mõisteti Igor Smirnovilt välja kaitsjatasu. Otsusus jõustus 15.10.1996 a. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Igor Smirnovi suhtes määruse täitmise tähtaeg peab aeguma 15.10.1999 (15.10.1996 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse täitmise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks.

Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Igor Smirnovilt 15.10.1996 kohtumäärusega välja mõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud määruse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud määruse täitmine 15.10.1999 (alates jõustumisest pluss 3 aastat) Kohtu hinnangul 15.10.1996 kohtumääruse kriminaalasjas II-1-307/96, mis jõustus 15.10.1996, puhul on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg määruse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole määruse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg2 kohaselt. Kohus leiab, et Viru Ringkonnakohtu 15.10.1996 määruse jõustumisest 15.10.1996 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg kaitsjatasu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.