Kohtulahend

Asitõendid – riietusesemed (asuvad kohtus asitõendite hoiuruumis) – kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Osaühing BALTIMPEKS tsiviilhagi 95,80 euro nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista Kirill Strunkovilt 95 eurot 80 eurosenti osaühing BALTIMPEKS (arve nr 10102060767006 AS-s SEB Pank – lk 6,25) kasuks. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – osaühingule BALTIMPEKS (Ropkamõisa 10-161, Tartu, 50113).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus Kirill Strunkov ́i süüdistatakse selles, et tema 21.12.2010 kella 16.10 paiku üritas Tartus Turu 14 Zeppelini keskuses asuvast OÜ Baltimpeks kauplusest PopSport ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta dressipluusi Adidas väärtusega 1124.25 krooni, kuid kuritegu jäi Kirill Strunkov’il lõpule viimata, sest turvavärava häiresignaal hakkas tööle ja kauplusetöötaja pidas ta kinni. Sellega pani Kirill Strunkov toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kirill Strunkov ́ile karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kirill Strunkov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ja määratud kaitsjale makstud tasu 57 eurot 53 eurosenti (lk 35: 38.35 eurot kohtueelses menetluses + 19,18 eurot kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4). Kaitsja taotluse, ajatada menetluskulud osade kaupa tasumiseks 1 aasta jooksul, jätab kohus rahuldamata, kuna selleks seaduslikku alust käesoleval ajal ei ole. Käesolev kohtuotsus kuulutatakse alles täna kohtusaalis ja ei ole veel jõustunud. Eeldatavalt jõustub kohtuotsus 7 päeva möödudes, kuid kindel selles olla ei saa, sest seaduse kohaselt on käesolevat kohtuotsust võimalik kõrgema astme kohtus menetlusnormide väidetava rikkumise motiivil vaidlustada. Täitmise ajatamise võimalust kohtuotsuse tegemise ajal kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda. Täitmise ajatamine on sätestatud täitemenetluse seadustikus - §-s 45. Täitemenetluses saab täita ainult jõustunud kohtulahendit ja täitmise ajatamine eeldab jõustunud kohtulahendit.

Käesoleval ajal puudub jõustunud kohtulahend ja läbimata on ka KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 sätestatud kord kohtulahendi kohtutäiturile täitmiseks saatmise kohta. Käesoleval ajal puudub kohtul alus täitemenetluse seadustiku § 45 sätete kohaldamiseks ja täitemenetluse seadustiku § 45 alusel täitmise ajatamiseks, kuna täitemenetlus ei ole veel alanud. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu kohaselt saab kohus otsustada täitmise ajatamist üksnes võlgniku avalduse alusel, kuid käesoleval juhul ei ole Kirill Strunkov käsitletav veel võlgnikuna täitemenetluse seadustiku tähenduses – võimalik tulevane täitedokument, s.o käesolev kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja läbimata on KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 sätestatud kord kohtulahendi kohtutäiturile täitmiseks saatmise kohta. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 sätestatud kohtulahendi kohtutäiturile täitmiseks saatmise korra läbimise järgselt võivad olla muutunud ka Kirill Strunkovi majanduslikku ja varanduslikku olukorda ning perekondlikku olukorda iseloomustavad andmed, mistõttu on kaitsja taotlus ilmselgelt esitatud ennatlikult ja kohtul selle taoltuse rahuldamiseks alust ei ole. Käesoleval ajal Kirill Strunkov tema enda avaldatu kohaselt töötab Itaalias baarmenina, hetkel käib Eestis autokoolis ja seejärel naaseb Itaaliasse tööle tagasi (lk 8). Süüdistataval ei lasu kohest menetluskulude hüvitamise kohustust. Juhul kui Kirill Strunkovil ei ole võimalik kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul menetluskulusid tasuda (KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2), siis on neid võimalik vastavalt oma võimalustele-sissetulekutele tasuda täitemenetluse käigus. Täitemenetluse käigus on võimalik Kirill Strunkovi taotluse alusel otsustada ka täitmise ajatamine, kuid sellisel juhul tuleb selles taotluses avaldada kõik taotluse sisuliseks menetlemiseks vajalikud andmed (vt täitemenetluse seadustiku § 45) ja taotlusele lisada ka enda väidetut põhistavad tõendid (täitemenetluse seadustiku § 45 valguses). Käesoleval ajal puuduvad kriminaalasja toimikus vajalikud andmed ja tõendid, millistest kohtul oleks võimalik üheselt järeldada Kirill Strunkovi suhtes täitmise ebaõiglust täitemenetluse seadustiku § 45 tähenduses. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 on järgmine: § 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Käesolevaks ajaks ei ole kohtule esitatud ka tõendeid, millistest kohtul oleks põhjendatud kahtlusteta järeldada töövõimelisel ja Itaalias töökohta omaval ja Eestis autokoolis käival süüdistataval asjaolude esinemist, millistel oleks kohtul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Neid asjaolusid ei nähtu ka kriminaalasja toimikust. Heli Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.