Kohtulahend

jaanuaril 2006.a. jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Narva Linnakohtu 21.03.2000.a otsusega kriminaalasjas nr 1-304/2000 tunnistati Vladimir Mihhailov süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi, s.o. teise astme kuritegu toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti Vladimir Mihhailovilt riigituludesse välja sundraha summas 1400 krooni (89,48 eurot). Kohtuotsus jõustus 19.05.2000.a. Kuivõrd Vladimir Mihhailov oli süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi, siis oli kohtuotsust võimalik täita vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. kuni 19.05.2003.a, kui ei esine KarS § 82 lg-s 2 sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumise aluseid. Vastavalt KarS-i §-le 82 lg 2 peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2) KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Nimetatud alustest tuleks käesoleval juhul kõne alla KarS § 82 lg 2 p 1, mistõttu järgmiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas Vladimir Mihhailov on alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani hoidunud sundraha tasumisest kõrvale või mitte. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Vladimir Mihhailov oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril sundraha sissenõudmist. KarS § 82 lg 2 p-des 2,3 ja 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei ole samuti tuvastatud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Seega on Vladimir Mihhailovil avalduse esitamisega põhjendatud ootus avalduse rahuldamiseks. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud sundraha TMS §-de 210 ja 207 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatud kolme aastase tähtaja jooksul sisse nõutud, siis on Narva Linnakohtu 21.03.2000.a kohtuotsuse nr 1-304/2000 täitmine selles osas, millega Vladimir Mihhailovilt mõisteti välja sundraha, aegunud. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus TMS §-de 210 ja 207 alusel lõpetada.