Kohtulahend

Välja mõista E.T-lt riigituludesse sundraha 695,05 eurot ja menetluskulud 525,10 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist 2800049777 . tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista E.T-lt 385,64 eurot RK ́i (ik 38908140337, a/a 1108023810 Swedbank) kasuks. Asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

E.T süüdistatakse selles, et tema 22.10.2010.a. kella 20.00 paiku Tallinnas, XXXmaja ees esimese trepikoja juures suunas käes oleva õhupüstoli Umarex Makarov TR’i näo suunas ja ähvardas tal silma välja lasta. TR tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema, 22.10.2010.a. kella 20.00 paiku Tallinnas, XXXmaja juures suunas käes oleva õhupüstoli Umarex Makarov RK`i suunas. RK tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani E.T toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 järgi.

Samuti tema, 22.10.2010.a. kella 20.00 paiku Tallinnas XXXmaja esimeses trepikojas riivas noaga TR’it näkku põse piirkonda, millega tekitas TR füüsilist valu ja tervisekahjustuse - parema põse ~10cm pikkuse kriimustuse. Seega pani E.T toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes valu tekitamises ja tervise kahjustamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Samuti tema, 22.10.2010.a. kella 20.00 paiku Tallinnas, XXX maja juures lõi noaga korduvalt RK keha ja jäsemete piirkonda, tekitades RK’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi - kõhul, paremal küünarvarrel ja vasaku reie piirkonnas torkehaav, rindkere paremal pool kaks pindmist torkehaava, rindkere vasakul pool seitsmenda roide kõrgusel 1,5 cm pikkune torkehaav ning lülisamba piirkonnas rindkere seina läbistav vigastus, mille tõttu tekkis õhkrind ja vajalikuks osutus erakorraline operatiivne ravi. Nimetatud tervisekahjustus on raske, tekitades ohu elule. Seega pani E.T toime teise inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 118 p 1 järgi. Süüdistatav E.T tunnistab end esitatud süüdistuses osaliselt süüdi ning seletab, et 22.10.2010.a. läksid RK poodi ning ostsid paar pudelit õlut, seejärel hakkasid tema juures õlut jooma. Enne seda oli ta joonud ühe pudeli veini, samuti oli enne võtnud temale arsti poolt välja kirjutatud tableti. Alkoholi tarvitamise ajal võttis paar tabletti antidepressante. Ta teadis, et neid tablette võtta ei tohi koos alkoholiga. Hiljem läksid nad RK juurde, kus tema jäi trepikotta ootama. Mõne aja pärast tõugati teda selja tagant. Ta pööras ümber ja nägi noormeest, kes seisis ilmselt oma korteri ukse ees. Seejärel ütles tema noormehele, et lähme välja kaklema, võttis taskust õhupüstoli ning sihtis noormeest relvaga. Seejärel tuli RKoma korterist välja, nad läksid maja ette ning RK küsis, miks ta tema trepikoja elanikega nii käitub ning seejärel lõi RK teda rusikaga näkku. Pikali maas olles võttis ta taskust noa ja lõi RK noaga kahel korral jalga. Seepeale läks RK eemale ning tema hakkas püsti tõusma, kuid RK tuli tema juurde tagasi ning lõi temale põlvega rindkeresse. Temal õnnestus RK ümbert kinni võtta ja ta lõi RK noaga kahel-kolmel korral kehasse ning üks löök läks kätte. Tundus, et löögid ei mõjunud, kuna RK pani uuesti tema pikali ning lõi kannaga kolmel korral kukla piirkonda ja jalaga suu piirkonda. Ta sai püsti tõusta ja lõi veel noaga RK, kuid ei oska öelda kuhu. Seejärel läks tema sealt minema. Nuga oli tal kaasas enesekaitseks, see oli taskusse jäänud, kuna käib Akadeemia teel jooksmas. Miks õhtupüstol kaasas oli, seda ta ei tea. Ta ei tahtnud, et asi niimoodi lõpeks. Püüdis RK lüüa kätesse ja jalgadesse, et tema tegevust takistada. Tal on väga kahju juhtunu pärast. Relv oli tal käes, kuid tema RK näkku ega ka kuhugi mujale ei sihtinud ning ei olnud kavatsust lasta. Relval ei olnud kuule sees. Relv võis suunatud olla mingil hetkel RK poole, kuid see relva suunamine polnud meelega tehtud /tl 168-170; 181-183; 184-186/. Süüdistatava E.T süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu RK ütlustega, mille kohaselt otsustasid nad 22.10.2010.a. õhtul koos E.T-ga jooma hakata. Kui tema E.T juurde jõudis, siis oli E.T juba ühe pudeli veini ära joonud. E.T võttis neli antidepressandi tabletti ja jõi kanget õlut peale. E.T andis temale kaks paukpadrunit. Seejärel läksid nad välja kõndima, olid tema maja juures, mis asub XXX. Ta mäletab, et läksid maja ees olevate noormeeste juurde. Järgmine hetk, mida mäletab, oli see, kuidas E.T vehkis tema suunas käes olnud relvaga. Ta sai E.T pikali pandud ning hoidis relva hoidvast käest kinni. E.T õnnestus ikkagi relvatoru tema suunas hoida. Ta nägi, et E.T teises käes oli nuga, millega viimane tema poole vehkis. Ta ei tundnud, kuidas E.T temale korduvalt

kehasse lõi, kuid mõne hetke pärast tundis rindkeres valu. Trepikoja ees olevad noormehed nägid, et on vigastatud ning kutsusid kohale politsei. /tl 2-5;7-9/; - kannatanu TR ütlustega, mille kohaselt viibis tema 22.10.2010.a. oma elukohas XXX, Tallinn. Nad läksid sõbra KT välja ning jäid maja trepikoja juurde suitsu tegema. Seejärel tuli nende juurde üks noormees, kes oli blondide juustega, temale teadaolevalt oli isiku nimi Raul. Natukese ajapärast tuli trepikojast välja Rauli tuttav. Raul ja tema sõber olid ilmselgete joobetunnustega. Rauli tuttav küsis suitsu, tema ütles, et ei ole suitsu, seejärel Rauli tuttav ärritus. Ta nägi, et Rauli tuttaval oli paremas käes relvataoline ese. Relvataoline ese tundus olevat ehtne tulirelv. Isik suunas relvataolise eseme toru tema näo suunas ning ähvardas, et laseb silma peast välja. Seejärel püüdsid nad isiku maha rahustada. Isik pani relvataolise eseme ära. Kuna ta oli šokis, siis tahtis kiiresti tuppa ära minna. Ta sisenes XXX maja trepikotta, kuid see noormees ja Raul järgnesid temale. Pööras ümber ning küsis teda ähvardanud noormehelt, mida ta tahab. Seejärel nägi isiku käes nuga. Rauli nimeline noormees üritas teist noormeest maha rahustada ja ütles, et see noa ära paneks. Kuid isik seda ei teinud, noormees üritas noaga teda lüüa näo piirkonda. Temal õnnestus pea ära tõmmata ning seetõttu riivas löök tema paremat põske. Oli sunnitud noormeest eemale lükkama, mille tagajärjel isik kukkus trepist alla. Tema aga sisenes korterisse. Ta tahtis hoiatada oma sõpra Kristjanit, kes oli poes, mistõttu suundus poodi, kus oli sõber Kristjan. Kui nad tagasi maja ette jõudsid, siis nägid, kuidas teda ähvardanud noormees maadles Rauli nimelise noormehega. Nad helistasid politseisse, kuna nägid, et Rauli nimeline noormees oli verine ning ütles, et tema tuttav oli teda löönud mitu korda noaga. Hilisemas ülekuulamises kannatanu TR selgitab, et eelnevalt antud ütluste ajal ei teadnud tegelikult isiku nime, keda pussitati ning selle isiku nime, kes teda pussitas. Ta nimetas nimed Raul ja R, kuid ilmselt läks segamini kumb on kannatanu ja kumb on pussitaja. Järgmisel päeval sai teada, et noormees, keda pussitati oli R /tl 66-69,74-78,85-87/; - äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et kannatanu TR tunneb ära E.T isikuna, kes teda 22.10.2010.a. ähvardas ja noaga lõi ning R Kauri, kui isiku, kes sai 22.10.2010.a. pussitada / tl 88-92/; - tunnistaja KMT ütlustega, mille kohaselt 22.10.2010.a. tuli töölt koju, aadressile Tallinn, XXX. E.T trepikoja trepil kahte meesterahvast. Üks oli kõhna kehaahitusega, keskmist kasvu, halli jopega, kapuuts oli peas. Teine isik oli pikemate blondide juustega, roheka jopega, kõhna kehaehitusega. Läksid TR iga trepikoja ukse juurde. Mõlemad isikud tulid nende juurde ja küsisid suitsu. T ütles, et ei anna suitsu. Pikem meesterahvas vihastas, võttis relvataolise eseme ja sihtis sellega T näkku. Nad said isiku maha rahustada ning tema läks seejärel poodi. Poes olles tuli tema juurde T, kes ütles, et pikem mees tuli temale noaga kallale. Kui nad tagasi maja ette jõudsid, siis nägid, et need kaks isikut olid põõsaste taga. Kutsusid politsei. Nad märkasid, et lühemat kasvu mehel oli nägu verine. Kiirabi viis isiku haiglasse /tl 93-95/; -

meditsiiniliste dokumentidega, milles kajastuvad RKi /tl 12-57/;

- isiku ekspertiisiaktis nr 206 sisalduvast ekspertarvamusest nähtub, et RK tuvastati 22.10.2010.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere tagapinnal, millega kaasnes massiivne veri-õhkrind ning vajadus teostada erakorraline operatsioon. Lisaks esinesid torkelõikehaavad paremal pool selja ülaosas, paremal pool rindkere eespinnal, paremal küünarvarrel ning vasakul reiel. Torke-lõikehaav rindkere tagapinnal vasakul on eluohtlik tervisekahjustus. Teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud ning paranevad 4 nädala piirides. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal korduvatest löökidest teravaservalise torke-lõikevahenditega, milleks võis olla nuga /tl 58-64/;

- isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et 22.10.2010.a.oli TR parempoolsel põsel ca 10 cm pikkune kriimustus /tl 70-73/; - sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 23.10.2010.a. aadressil Tallinn, XXX olid vannitoa põrandal sinist värvi plastik kauss, milles olid verised riideesemed: musta värvi kapuutsiga pusa, heledat värvi T-särk, tumehalli värvi püksid, musta/halli värvi sall. Riiete vahel erinevad esemed: 3 padrunit, mobiiltelefon Nokia, valget värvi mälupulk, võtmete komplekt /tl 79-84/; - vastus AS-ist J , millest nähtub, et nende kaupluses on müügil pneumorelvad Makarov, mille valmistaja on Umarex /tl 96-97/; -

asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabelitega /98-104/

-

asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabelitega/105-128/

-

isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga / tl 171-178/

Kohus leiab, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on kannatanute ning tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et E.T tahtlikult suunas käes oleva õhupüstoli TR näo suunas ja ähvardas tal silma välja lasta. Samuti tahtlikult suunas E.T käes oleva õhtupüstoli Umarex Makarov RK suunas. Kannatanud tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele, oli alust karta ähvarduse täideviimist. E.T egevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. Samuti on kannatanu TR ütlustega tõendamist leidnud, et E.T püüdis teda noaga lüüa näkku, kuid tal õnnestus pea ära tõmmata ning löök ainult riivas põske, tekitades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse ning tema tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et ründajaks olid just E.T , kelle agressiivne käitumine kutsus ümbritsevates esile ohutunde juba enne, kui ta ründas noaga RK, siis ei pea kohus vajalikuks peatuda kaitsja väitel, et süüdistatav E.T tegutses KarS § 28 kohaselt hädakaitses. Kohus suhtub kriitiliselt E.T ütlustesse, mis on osaliselt ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu RK ütlustega, mida kinnitavad ka TR ja K.-M. T ütlused, on täielikult tõendatud, et E.T lõi RK korduvalt noaga elutähtsate organite - rindkere – piirkonda. Isiku ekspertiisiaktis sisalduvast ekspertarvamusest nähtub, et RKl esines hulgaliselt torke-lõikehaavu rindkere taga- ja eespinnal, samuti paremal küünarvarrel ja vasakul reiel. Torke-lõikehaav rindkere tagapinnal oli eluohtlik tervisekahjustus. Lüües kannatanut korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda, pidas süüdistatav võimalikuks igasuguste tervisekahjustuste saabumist ning möönis raske tervisekahjustuse tekitamise võimalikkust. Seega pani ta teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning tema tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.T on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud, sh ka NPAS § 15-1 ja AS § 70 järgi. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

RK taotleb välja mõista tema kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas RK eluohtliku tervisekahjustuse, mida kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, isiku ekspertiisiakt nr 206 kajastatud eksperdiarvamus (tl 58-64). Ekspertiisiaktist nähtub, et torke-lõikehaav rindkere tagapinnal vasakul on eluohtlik tervisekahjustus. Seega eelnimetatud dokumendiga fikseeritud tervisekahjustus põhjustas kannatanul füüsilisist valu ning ohtu kannatanu elule, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt mittemateriaalse kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et RK poolt taotletud mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot on mõistlik summa ning kuulub väljamõistmisele. Kriminaalasjas on kannatanu RK esitanud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 85.64 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab ning seletab, et tsiviilhagi osas pole tal vastuväiteid, kuna tekitasin antud summa eest kahju. Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega ning kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.