Kohtulahend

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada D.N-ile ja tema kaitsjale, Viru Vanglale ja prokurörile Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.N tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.10.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 pp 4,8,10 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 15.04.2009 ja lõpp 15.10.2011. Kinnipidamisasutuses D.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras tööst põhjuseta keeldumise eest. Vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel. Vangistuses ei tööta. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Osales vabanemiseelses toimetulekuprogrammis ning seejärel osales noortele suunatud sotsiaalprogrammis EQUIP. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta D.N-i ennetähtaegset vabanemist. Analüüsinud kogutud infot ning võttes arvesse asjaolu, et D.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kuritegu, mille eest ta kannab karistust oli toime pandud katseajal, kriminaalhooldaja ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.N-i puhul uue kuriteo toimepanemise risk seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosust suurendab narkootikumide tarbimine. Hoolimata positiivsetest asjaoludest nagu elukoha olemasolu ja lähedaste toetus, peab arvestama kinnipeetava varasemat kuritegelikku minevikku ja asjaolu, et vabanemisel puudub konkreetne ametlik töökoht, mis hoiaks isiku eemale ebaseaduslikust tulu teenimisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist. D.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et D.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. D.N on vangistuse jooksul 1 kord karistatud distsiplinaarkorras (tööst keeldumise eest), mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. D.N on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis olid seotud ka vägivalla kasutamisega. Varem ta oli karistatud tingimisi vangistusega ning katseajal oli kriminaalhooldusel.

Vaatamata varasematele karistustele kinnipeetav paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue 1 astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest teinud järeldusi ega suutnud tõestada, et ta on võimeline seaduskuulekalt käituma. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub D.N toetav sotsiaalne võrgustik, ning säilib oht, et ta hakkab edaspidi suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega ja võib alluda grupi mõjule ja tegutseda tagajärgedele mõtlemata. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis samuti suurendab kinnipeetava poolt uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul D.N-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu D.N-i vabastamata temale Harju Maakohtu 22.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma(allkiri)

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 29.03.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.