Kohtulahend

ainult

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu U.R süüdistatakse selles, et tema et ajavahemikul 2009. a augustist kuni 25. oktoobrini 2009. a nõudis jätkuvalt alaealiselt E.V. järgmiste rahasummade üleandmist: 100 ameerika dollarit so 1076,97 eesti krooni, 50 eesti krooni, 32 eesti krooni, 25 eesti krooni, 75 eesti krooni, 5 Läti latti so 111 eesti krooni, 10 Läti latti so 222 eesti krooni, 125 eesti krooni, 50 eesti krooni, 200 eesti krooni, 205 eesti krooni, 100 eesti krooni, 50 eesti krooni, 10 eesti krooni, 500 eesti krooni, 20 eesti krooni, 75 eesti krooni, 25 eesti krooni, 400 eesti krooni, 50 eesti krooni, 100 eesti krooni, 300 eesti krooni, 100 eesti krooni, 300 eesti krooni, 75 eesti krooni, 37 eesti krooni, 23 eesti krooni, 50 eesti krooni ja 10 eesti krooni üleandmist. U.R ähvardas, et juhul kui E.V. temale raha üle ei anna, siis lubas ta kannatanu vanematele rääkida sellest, et E.V. sõidab oma vanemate teadmata ja viimastelt varastatud raha eest rolleriga s.t ähvardas avaldada E.V. kohta häbistavaid andmeid. Sellega pani U.R toime KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud avaldada häbistavaid andmeid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 214 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav U.R-ile karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada U.R-ile mõistetud karistust 09.09.2009. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-9695 mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada U.R-ile mõistetud 1 aasta 4 kuu 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1020 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.R on sõlminud

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.R-i süüdi tunnistada KarS § 214 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. A.V. poolt on esitatud tsiviilhagi summas 2987 eesti krooni, 100 ameerika dollarit so 1076,97 eesti krooni ja 15 läti latti, so 333 eesti krooni, kokku summas 4396,97 krooni, mis on 281,02 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. U.R-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 65,19 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 4,85 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.R on ilma kindla töökohata. Tema ainsaks sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu, mistõttu tal käib kõigi menetluskulude summas 506,25 eurot ühe korraga hüvitamine üle jõu. Kuna U.R on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude tasumine üheteistkümnele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.