Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Tallinna Ringkonnakohus 11. märts 2011, Tallinn, kirjalik menetlus 1-10-15860 Kohtunik Ivi Kesküla K.B süüdistuses KarS § 121järgi Harju Maakohtu 18. veebruari 2011 otsus Kaitsja Lembit Nirgi K.B, ik: xxx, varem kriminaalkorras karistamata.
Jätta kaitsja, vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab vaidlustada määruse advokaadist kaitsja vahendusel.
Alles nüüd on ta väljendanud oma tõelist tahet ega soovi kokkulepet. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu KrMS § 338 p 3, § 339 lg 2 alusel.
selgitati. Tunnistab ennast süüdi, kahetseb toimepandut. Kusjuures annab ka oma selgitused toimunu kohta ja veelkord kinnitab, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, jääb kokkuleppe juurde. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Süüdistus on põhjendatud, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Kokkulepe on sõlmitud seaduslikel alustel. Palub kokkuleppe kinnitamist. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistatav on selgitanud samuti, et saab aru mida tähendab katseaeg ning on väljendanud nõustumist karistusega ja ka tsiviilhagiga(tl 75). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohtu kohtunik leiab, et maakohus on K.B süüditunnistamisel, karistamisel ja tsiviilhagi väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav ja kaitsja on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovivad kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05
Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav oli nii kokkuleppe sõlmimise ajal kui kohtus šokiseisundis ega väljendanud oma tõelist tahet, on täielikult paljasõnaline. Kokkuleppe sõlmimisest kohtuistungini oli ligi kolm kuud. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi ja kinnitas kokkulepet. Kaitsja oli kohustatud teostama kaitset ja kokkuleppemenetluses kaitsja kohustuseks on välja selgitada süüdistatava tegelik tahe. Kui nii süüdistatava kui kaitsja poolt on maakohtus korduvalt kinnitatud kokkuleppe vabatahtlikkust, kui tegeliku tahte väljendust ja palutud selle kinnitamist, siis pole sellise taotluse vastuvõtmine ja kohtu poolt kokkuleppe kinnitamine kohtule etteheidetav ega anna alust tuvastada, et maakohus on kokkulepet puudutavaid menetlusnorme rikkunud ja seda just süüdistatava tahteavalduse väljaselgitamise osas. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt apellatsioonis esitatud meelevaldsed väited ei ole käsitatavad juriidiliselt tõsiseltvõetavate argumentidena ega viidetena maakohtu poolt menetlusnormi rikkumistele mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse kriminaalasja menetlemiseks.
lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160).
Kohtunik:
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.