1-09-12732/15 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Karistuse kandmise algus 06.01.2010 ja lõpp 12.09.2011. Kinnipidamisasutuses K.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 24 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust, eriala puudub. Kinnipeetava sõnul viibis vabaduses 35 päeva, selle aja jooksul ei töötanud ja ei oma ka tööoskusi. Vanglas tööga hõivatud ei ole. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Narkosõltuvust eitab, kuid ema sõnul vajab ta narkovõõrutusravi. Vanglas on kinnipeetavaga viidud läbi psühholoogilisi nõustamisi. Individuaalse täitmiskava alusel oli talle määratud osalemine sotsiaalprogrammis- Agressiivsuse vähendamise treening, kuid arvestades tema käitumist vanglas ei olnud programmi läbiviimine võimalik. Kinnipeetav on hinnatud vanglas kui kõrgohtlik, kelle suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõud. Kuna kinnipeetav esimest korda sattus vanglasse alaealisena ja vangistuste vahel oli vabaduses vaid 35 päeva puuduvad tal iseseisva toimetuleku oskused ning ta on sotsiaalselt adapteerimata. Kinnipeetaval on väljakujunenud kriminaalse subkultuurile iseloomulik mõtteviis. Vanglas käitus vägivaldselt ja agressiivselt. Motivatsioon loobuda kriminaalsest käitumisest puudub. Uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab K.K ennetähtaegset vabanemist. K.K:on raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt pikaajaliste vangistustega karistatud isik; on toime pannud avaliku korra raske rikkumise, mis oli seotud ohuga elule ning mille käigus kasutati külmrelvana käsitletavat eset; omab väärtegusid avaliku korra - ja Alkoholiseaduse rikkumiste näol; on käesolevat vanglakaristust kandes rikkunud mitmel korral ja jämedalt vangla sisekorraeeskirju, käitunud väljakutsuvalt ja agressiivselt nii kaaskinnipeetavate, kui ka vanglaametnike suhtes; ning analüüsides kõiki asjaolusid tervikus, on kriminaalhooldus ametnik seisukohal, et kinnipeetava K.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ja kaaskodanike julgeoleku seisukohast ohtlik. Samas, võttes arvesse asjaolu, et antud juhul on tegemist karistusaja lõppemisega seotud viimase TEV menetlusega, leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetava K.K tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine on eesmärgipärane, sest aitaks isiku üle järelevalve teostamise kaudu kaaskodanike turvalisust tagada. K.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.K on vangistuse jooksul 24 korda karistatud distsiplinaarkorras (enamasti vanglateenistuja korraldustele mitte allumise eest, vangla vara lõhkumise ja ametnike

solvamise/ähvardamise eest), mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist. K.K on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud esimese astme isikuvastaste kuritegude eest. Ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning tal ei ole töökogemust, mis raskendab töö leidmist ja iseseisva toimetulekut. Vangla andmetel tal on võlanõudeid 3989,47 eurot. Antud asjaolud suurendavad kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul K.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Alates esimest vanglasse sattumises, alaealisena, isik on aastaid veetnud vangistuses oli vabaduses vaid 35 päeva. Tal on väljakujunenud ühiskonnavastased väärtushinnangud ja hoiakud ning puudub motivatsioon loobuda kriminaalsest käitumisest. Vanglas, kus isik on käitunud äärmiselt agressiivselt ja vägivaldselt, hinnatakse teda kui kõrgohtliku. Seega kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.K vabastamata temale Viru Maakohtu 05.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)