Kohtulahend

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista E.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti ja riigi õigusabi kulud 19 (üheksateist) eurot 18 senti, kokku 436,21 eurot. E.N-i riigi õigusabi kulud summas 81,18 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määrata menetluskulude summas 436,21 eurot tasumine ositi 12 (kaksteist) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on E.N kohustatud tasume esimese üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja kaheteistkümnendal kuul 40 (nelikümmend) eurot 21 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu E.N-i ja Robert Helimetsa süüdistatakse selles, et nemad 27.12.2009 kella 16.00 paiku tungisid grupis koos ukse lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt Tartumaal, XXX vallas, XXX , XXX asuvasse M.M. korterisse. Ukse lõhkumisega tekitati kahju 149,13 €. Sellega panid E.N ja Robert helimets toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise isikute grupis. KarS § 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.N-ile karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.N ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

KarS § 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Robert Helimetsale karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 60 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kaks kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg –s 1 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.N ja Robert Helimets on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.N-i ja Robert Helimetsa süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista neile karistuse vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud M.M. summas 42,61 eurot ukse paigaldamisega seotud kulutuste eest. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. E.N-i ja Robert Helimetsa poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning väljamõistmisele ühiselt kahju tekitanud süüdistatavatelt solidaarselt. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2). III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava Robert Helimetsa kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks Robert Helimetsa riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.18 eurot, seega on riigi õigusabi kulud kokku 38,36 eurot.

E.N-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 100,36 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Kohus leiab, et E.N-i õigusabi kuludest tuleb jätta kaitsja sõidu ja õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest makstav tasu 81,18 eurot riigi kanda. Seega tuleb E.N hüvitada õigusabi kuludest 19,18 eurot. E.N ei tööta, tema sisetulekuteks on juhutöödest saadav tasu, mistõttu ei ole tal võimalik kõiki menetluskulusid ühe korraga tasuda. Arvestades E.N-i maksevõimet, tuleb määrata menetluskulude summas 436,21 eurot tasumine ositi 12 kuule. Robert Helimetsal on töövõimekaotus 40%, tema ainsaks sissetulekuks on pension 126 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on 2 last. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Robert Helimetsale ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja välja mõista sundrahast vaid 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude tasumine summas 238,36 eurot ühe korraga käib Robert Helimetsale jõu, mistõttu tuleb määrata nende tasumine ositi 12 kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.