1-10-8305
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. märts 2011. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-8305
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kea Lemming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Irina Leetberg J.Z-i süüdistuses KarS § 113 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. septembri 2010. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja Talvi Vaske
Prokurör
Toomas Tomberg
Süüdistatav
J.Z
Tõlk
XXX, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xxx-x, ei tööta, varem 5 korda kohtu poolt karistatud, viimati 27.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 200 lg 2 p 4,8 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega, millest KarS § 74 alusel kandis koheselt ära 6 kuud 4 päeva vangistust, 2 aastat 5 kuud 26 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, kinni peetud 13.01.2010.a Kaitsja
Advokaat Talvi Vaske
Harju Maakohtu 30. septembri 2010. a kohtuotsus J.Z-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 8. märtsil 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30
1(5)
päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(5)
peale lubasid mehed S. S. maha lüüa. Surnu ekspertiisiakti kohaselt saabus surm 7-10 tundi enne laiba leidmist, seega umbes samal ajal, millest räägib tunnistaja M. K..
3(5)
vaheaega aga prokurör J.Z-ile muudetud või täiendavat süüdistust esitanud ei ole. Ta on kinnitanud, et süüdistuse sisu jääb samaks ja ta täpsustab vaid kellaaega. Kohtuvaidluses on prokurör leidnud, et S. S. tapmine leidis aset kella 23.37 ja 02.37 vahel. Nagu kohtuotsusest nähtub, kohus selle seisukohaga ei nõustunud ja mõistis J. Z-i süüdi esialgses süüdistuses. Vaatamata eeltoodule peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et käesoleval ajal kehtiv KrMS § 268 redaktsioon ei näegi ette, et seoses prokuröri poolt süüdistuse muutmisega, tuleks isik muudetud süüdistuses uuesti kohtu alla anda. KrMS § 238 lg 3 kohaselt kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel sellisel juhul välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Seega ei ole kaitsja väide ka õiguslikult pädev. KrMS § 297 lg-te 1 ja 2 kohaselt pärast kohtumenetluse poolt esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega. Asja materjalidest nähtub, et kohus on rahuldanud prokuröri taotluse võtta täiendava tõendina kriminaalasja materjalide juurde ilmajaama õiend sademete kohta Harku vaatlusjaamas. Prokurör on esitanud täiendava tõendi seoses lahknemisega tunnistajate ütlustes ja süüdistatava väitega, et pärast 2009. a jõuluid ei ole ta S. S. juures käinud. Kohtukolleegium on seisukohal, et täiendava tõendi kriminaalasja materjalide juurde lisamisega ei ole kohus kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud. Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava J. Z-i ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-177-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult märgitud, et kohus ei arvesta L.M-i ütlusi, kuna need ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. J.Z-i ütluste kohaselt viibis ta õhtul ja ööl vastu 2. jaanuari 2010. a perekond K. juures, kuid käis õhtul korra väljas kauplusest alkoholi ostmas ning sai teel noorukite käest peksa. S. S. juures käimist ta eitab. Tunnistajad V. K. ja V. K. kinnitavad, et J.Z käis õhtul korra väljas ja tõi tagasi tulles limonaadipudelitesse villitud salaviinaga. J. Z-ise oli verine, sest olevat kellegagi kakelnud. Kuna K. olid tarvitanud alkoholi, siis ei oska nad täpsemalt öelda, kui kaua J.Z ära oli. Seega on tunnistajate K. ütlustega ümber lükatud J.Z-i väide selle kohta, et ta tõi alkoholi kauplusest. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli just S. S. see isik, kes selles piirkonnas salaalkoholiga kauples. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et õhtul koeraga välja jalutama minnes nägi ta, et S. S. räägib kellegi vanema mehega juttu. Tunnistaja M. K. tundis S. S. kindlalt ära, sest elas temaga samas majas. Öösel kuulis ta S. S. akna all lärmi. Kohus hindas tunnistaja M. K. ütlusi usaldusväärseteks ja ei pidanud neid vastuoluliseks, sest M. K. ei väitnud kohtuistungil täie kindlusega, et ta öösel S. S. häält kuulis. Kohtukolleegium nõustub ka selles osas maakohtu seisukohaga ja ei soostu prokuröri taotlusega arvata tunnistaja M. K. ütlused tõendite kogumist välja. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud suitsukoni kuulub DNA ekspertiisi arvamuse kohaselt vaieldamatult J.Z-ile . Ilmajaama õiendi kohaselt on ümber lükatud J. Z-i ennastõigustavad väited selle kohta, et ta käis S. S. juures viimati eelmise aasta jõulude paiku. S. S. DNA-d leiti ka J.Z-i veriselt dressipluusilt, mille olemasolu ei oska ta ise mingil viisil selgitada. Mis puutub asjaolusse, et üksikuid S. S. verepritsmeid leiti ka koridori seintelt, siis need
4(5)
võis jätta sinna J. Z verise torke-lõikevahendiga sündmuskohalt lahkudes, sest tapmiseks kasutatud eset sündmuskohalt ei leitud. Lisaks sellele oli J. Z ise määrdunud S. S. verega. J. Z võis jõulude piku S. S. juures salaalkoholi ostmas küll käia, kuid see ei välista tema viibimist S. S. juures ööl vastu 2. jaanuari 2010. a. Neid asjaolusid arvestades nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et J.Z-i süü S. S. tapmises on kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ning talle mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning kohtupraktikas mõistetavate karistustega teise isiku tapmise eest.
Meelika Aava
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.