Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. märts 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-575
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Malle Preimer, Sten Lind
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2011 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav I.Z ja tema kaitsja advokaat Risto Käbi
Süüdistatav
Resolutsioon
I.Z, ik XXX, eluk XXXXXXX X-X XXXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimase karistuse kandmiselt vabanes 30.12.2010. Jätta I.Z ja tema kaitsja advokaat Risto Käbi apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud vaatamata
läbi
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
kombinesooni maksumusega 50,81 eurot, pani selle kaasas olnud kilekotti ning väljus kauplusest tasumata võetud kombinesooni eest, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Mõistetud karistust motiveeris kohus muuhulgas järgmiselt: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud. I.Z ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna I.Z ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine I.Z suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. I.Z suhtes on varasemalt kohaldatud KarS § 74 sätteid, kuid karistus pöörati täitmisele. Seega arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. I.Z on kriminaalkorras karistatud 11 korda ning ta vabanes eelmise karistuse kandmiselt 30.12.2010.a. Uue kuriteo pani toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on karistatud ka KarS § 331 järgi; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, samuti rea vargusi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud I.Z loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.
saa karistada rahalise karistusega. Küll leiab I.Z, et talle mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Seejuures kinnitab I.Z, et reaalse karistuse kandmise järgselt puuduvad tal kestvalt nii materiaalsed vahendid kui ka jätkuv õiguskuulekus. Vastupidi – tema õiguskuulekus on siis veel vähenenud. Õiguskuuleka eluga harjumiseks oleks asjakohane seega üldkasuliku töö rakendamine. Samuti soovib ta olla enda abikaasa kõrval, kui tema perre sünnivad lapsed. Kui kohus peaks aga keelduma KarS § 69 sätete kohaldamisest, siis palub I.Z vähendada talle mõistetud karistust.
I
eest. Tal puudub ka kindel töökoht. Neid asjaolusid silmas pidades on maakohus edasiselt järeldanud, et juba need näitavad, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Apellatsioonis neid argumente seejuures ka ei vastustata. Täiendavalt selgitab kriminaalkolleegium järgmist.
Paavo Randma
Malle Preimer
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.