Kohtulahend

G.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse G.E esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks (kolmeks) kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse 3-ks kuuks äravõtmine hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust keegi ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus 15.03.2011.a ja alates 15.märtsist 2011.a puudub G.E 3 kuu vältel juhtimisõigus. Kohtuotsuse koopia edastada liiklusregistrile liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.E-lt riigituludesse menetluskuluna 417 eurot 03 eurosenti sundraha. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.E, 1-11-2164, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.E, 1-11-2164, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.E, 1-11-2164, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus

G.E süüdistatakse selles, et tema rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 p1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 03.10.2010 kella 10:07 paiku Tartu linnas Võru tänaval mootorsõidukit Mazda riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolmkümmend (30) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 03.10.2010-04.10.2010, so kaks (2) eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada G.E-le mõistetud kahekümne kaheksa päevane vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 56 (viiskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha nelja (4) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks (3) kuuks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti(KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.