AS ÜHISTEENUSED hagi M K vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 86,18
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: S R (e-post xxx) Kostja: M K (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi M K vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista M Klt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 11,18 eurot.
3.Välja mõista M Klt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud M K kanda.
5.Välja mõista M Klt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 370 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Kl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 20.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse M K (kostja) vastu 239,04 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 02.03.2024 vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.03.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx pargitud 09.04.2021 Valukoja tn 10 Tallinn parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Leppetrahv paigutati esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõuet nr 0204038424 summas 40 eurot. Hageja on saatnud kohtueelselt kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 11,18 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 03.05.2024 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta varasemalt leppetrahvi kätte saanud. Esmakordselt sai kostja leppetrahvist teada maksekäsu kiirmenetluses. Hageja poolt piltidel viidatult kojamehe vahel leppetrahvi ei olnud. Kuna sel päeval (09.04.2021) oli puhanguti üle 25m/s tormituul ning sadas vihma, siis võis teavitus kojamehe vahelt minema lennata. Riigikohus on oma lahendi 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Antud juhul oli tegemist üle 25m/s puhuva tormituulega, mis on Eesti kliimavöötmes väga erandlik olukord. Seega võib lugeda antud kuupäeva ilmastikuolusid erandlikuks asjaoluks ja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pandud leppetrahvi edastamine ei olnud tehtud mõistlikul viisil.
4.Hageja on viidanud, et auto nr xxx parkis 09.04.2021 Valukoja tn 10, Tallinn parklas. Kostja märgib, et hageja on faktiliselt eksinud aadressiga. Auto ei parkinud Valukoja tn 10 parklas. Vastavalt Maa-ameti katastrikaardile ning esitatud piltidele on eelpool nimetatud auto parkinud Valukoja tänaval, mitte Valukoja tn 10 parklas. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Valukoja tn 10, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus tohtis parkida 30 minutit ning kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 31-32, 34, 213, 215).
6.2.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 09.04.2021 pargitud Valukoja tn 10, Tallinn parkimisalal ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 31-34);
6.3.Hageja on saatnud kostjale 26.04.2022 ja 10.01.2023 meeldetuletuskirja e-posti aadressidele xxx, xxx (dtl 36-41) ja võlateatise 07.02.2024 aadressile xxx (dtl 42);
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega (dtl 31-32, 34), et hageja opereeritaval parkimisalal olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tohib parkida vaid 30 minutit ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parkimisalale. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parkimisalal selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parkimisalale. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 09.04.2021 pargitud Valukoja tn 10, Tallinn parkimisalal.
12.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja
parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Vaidlus puudub, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
13.Valukoja tn 19, Tallinn parkimisala tingimuste (dtl 213, 215) kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvide väljastamise ajal kasutas temale kuuluvat sõidukit keegi kolmas isik, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
14.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
15.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 34) nähtub, et Valukoja tn 10 parkimisala puhul on tegemist parkimisalaga, millel parkimise õiguse (30 min) annab parkimise algusaja märkimine parkimiskellaga. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluse parkimisala puhul olid märgid ja infotahvlid paigaldatud parkimisalale nähtavatesse kohtadesse. Vaidlusaluse parkimisala parkimistingimustes on selgelt ja üheselt märgitud, et parkimisõiguse annab parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga.
16.Parkimistingimuste (punkt 7) kohaselt sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalusel parkimisalal olid olemas märgid, mis teavitasid, et parkimisõiguse (30 minutit) saamiseks tuleb parkimisaja algus fikseerida parkimiskellaga. Seega tuli kostjal parkimisõiguse (30 min) saamiseks fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga.
17.Hageja poolt esitatud fotodega (dtl 33) on tõendatud, et kostja oli Valukoja 10, Tallinn parkimisalal 09.04.2021 fikseerinud enda parkimisaja alguse parkimiskellaga. Sõiduki armatuurlaual olevalt parkimiskellalt nähtub, et kostja on alustanud parkimist kell 14.22. Valukoja tn 10, Tallinn parkimistingimuste kohaselt oli vaidlusalusel parkimisalal lubatud parkida 30 minutit. Leppetrahv on kostjale väljastatud 09.04.2021 kell 15.08. Seega kostja ületas lubatud parkimisaega ning on rikkunud parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 57 eurot.
18.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS
§ 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
19.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
20.Kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi kätte saanud ning et 09.04.2021 esinesid erakordsed ilmaolud, s.o tugev tuul ja vihmasadu, mille tõttu võis leppetrahv sõiduki kojamehe vahel minema lennata. Kohus märkis ülalpool, et Riigikohus on selgitanud, et leppetrahvinõude panemine sõiduki kojamehe vahele võib osutuda ebamõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks üksnes erandlikel asjaoludel (nt orkaan, muu looduskatastroof). Kostja on esitanud kohtule tõendi (dtl 68) ilma ülevaatest 09.04.2021, mille kohaselt esines Tallinnas tugev tuul 15,5 (25,3) m/s. Hageja on esitanud kohtule tõendi Tallinna tuulekiirustest 09.04.2021 (dtl 199200), mille kohaselt oli 09.04.2021 kell 14.00 ja 15.00 ajal tuulekiirus 14,7 m/s ja 14,2 m/ s. Orkaaniks loetakse tuult, mille kiiruseks on üle 32 m/s. Orkaani või orkaani mõõtu tuult ei ole Eestis esinenud. Samuti ei ole kohtu hinnangul 14-15m/s ega ka 25 m/s tuulekiiruse puhul tegemist nii tugeva tuulega, et selle tagajärjel võiks leppetrahvinõue kojamehe vahelt minema lennata. Tugev tuul ja vihmasadu on Eestis kevadisel perioodil tavapärasteks ilmastikunähtusteks, mille esinemist ei saa kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks. Seega kostja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et sõiduki kojamehe vahele pandud leppetrahv võis tuulega sealt minema lennata, mis muudaks kostja poolt leppetrahvinõude edastamise viisi ebamõistlikuks. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 34).
21.Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel
tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
22.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Kostja märgib, et ta möönab, et ta rikkus parkimistingimusi, kuid seda üllal eesmärgil – ta käis verd loovutamas. Kohus märgib, et asjaolu, miks kostja oma sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale parkis, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Parkimistingimustest ei nähtu, et verd loovutama minnes oli ette nähtud antud parkimisalal tasuta parkimise õigus või parkimise õigus kauemaks kui 30 minutit. Seega, kuna kostja on parkimistingimusi rikkunud parkimiseks ettenähtud aega ületades, on hagejal õigus kostjalt nõuda vastavalt parkimistingimustele leppetrahvi.
23.Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 09.04.2021 Valukoja tn 10, Tallinn parkimisel summas 40 eurot.
24.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale e-posti aadressil xxx, xxx ja postiaadressil xxx meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 36-42). Asjaolu, kas hageja poolt saadetud kirjad võisid olla domeeni haldaja poolt märgitud rämpspostiks, ei oma käesoleval juhul tähendust. Hageja on tõendanud, et ta on kostjale meeldetuletuskirjad saatnud ning hageja ei saa kohtu hinnangul vastutada selle eest, kas saadetud e-kirjad lähevad kostja rämpsposti kausta või mitte. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu 30 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 11,18 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
26.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 0204038424 viivis perioodi eest 24.04.2021-02.04.2024 moodustab 11,18 eurot.
28.TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse summalt viivist edasi kuni selle kohase täitmiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist väljamõistetud põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.Hageja esitas 03.12.2024 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 4,5 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2 h; kostja 03.05.2024 vastusega tutvumine, hageja 04.06.2024 seisukoha koostamine ja esitamine – 2 h; 28.11.2024 vastuse esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine 03.12.2024 – 0,5 h) tunnihinnaga 169 eurot.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse hageja 04.06.2024 seisukoha mahtu ja sisu, leiab kohus, et sellele võis
põhjendatult kuluda 1 tund. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
33.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi (1+1+0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 250 eurot (2,5 h x 100 eur/h).
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 370 eurot (100 + 20 + 250).
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.