lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-15368/16

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-15368/16
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
918
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-15368/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.12.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-15368

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2011. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-15368

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Tõlk

Apelleeritud kohtuotsus

Irina Leetberg D.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav D.K

Prokurör

Marika Kreutzberg

Süüdistatav

D.K

Kriminaalasi

XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-XX, ei tööta, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 18.12.2008. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 § 25 lg 2 järgi 6 kuu 20 päeva vangistusega, kinni peetud 13.10.2010. a. Kaitsja

vandeadvokaat Juho Aule

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a kohtuotsus D.K suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 4. märtsil 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati D.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 5 kuud 10 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 13. oktoober 2010. a.
2.D.K mõisteti süüdi selles, et süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, pani ajavahemikul 4. juulist 2010. a kuni 13. oktoobrini 2010. a taas toime 5 varguse episoodi Tallinna linna erinevatest kauplustest, kust püüdis varastada parfümeeriatooteid ja maiustusi. Kuriteod jäid katse staadiumi, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.K, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, pidades mõistetud karistust liialt karmiks. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei arvestanud kohus karistuse mõistmisel kuriteo raskuse ega süüdistatava isikuga. Nimelt ei ole tema poolt toime pandud kuriteod rasked ja jäid katse staadiumi, mistõttu materiaalne kahju puudub. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Tal on kaheaastane laps, kes vajab ema hoolt. Praegu hooldab last süüdistatava ema, kelle tervis on halb. Nii kaua vanglas viibides võib juhtuda, et laps ei tunne ema enam äragi. Vabaduses ootab teda noormees, kes on nõus teda igati abistama, sealhulgas töö leidmisel. Lisaks sellele palub ta vähendada temalt välja mõistetud sundraha poole võrra, sest tal puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Tema ainus sissetulek on lastetoetus, kuid ta ei taha seda selliste asjade peale kulutada. Süüdistatava emal puudub samuti sissetulek, sest ta viibib kodus ja hoiab süüdistatava last.
4.Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav apellatsiooni osas, mis käsitles taotlust sundraha vähendamiseks poole võrra. Taotlusest karistuse kergendamiseks apellant loobus. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust ja leidis, et süüdistatavalt välja mõistetud sundraha tuleks vähendada. Prokurör taotles jätta toetatavas osas apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud sundraha vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega kehtestati alates 1. jaanuarist 2008. a kuupalga alammääraks 4350 krooni. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on D.K süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises, mistõttu maakohus on temalt põhjendatult välja mõistnud 1,5 kuupalga alammäära summas 6525 krooni.

2(3)

Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.K kui töövõimelisel isikul käiks sundraha hüvitamine ilmselt üle jõu. D.K märgib ise oma apellatsioonis, et vanglast vabanedes on tal võimalus asuda tööle. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas ta seda ja täpsustas kaitsja küsimustele vastates, et tal on võimalik asuda tööle teenindussfääris. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. Kuna D.K vabaneb lähiajal vanglast ja tal on võimalik asuda tööle, siis on kohtukolleegiumi hinnangul tema taotlus sundraha vähendamiseks ilmselgelt põhjendamatu. D.K on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teda on varem kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on ta kandnud vanglakaristust. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest. Seega pidi D.K möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et D.K taotlus sundraha vähendamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse D.K suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava

Sten Lind

Urmas Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.