Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-2021/3
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 28.02.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 965

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-19-1837/39Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.12.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28.veebruaril 2011 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-11-2021

Kohtunik

Loretta Pikma täitmiskohtunikuna

Avaldus

Aleksandr Kruglik ́u avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2004/3527 sundraha nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Aleksandr Kruglik, isikukood 38301092210, asukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, § 210 KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Aleksandr Krugliku suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2004/3527 Kohtla-Järve Linnakohtu 05.04.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-62 sundraha sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Aleksandr Krugliku töötasu ja sissetulek aresti alt täitemenetluse nr 072/2004/3527 raames. Määruse ärakiri saata Aleksandr Kruglikule ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 05.04.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-62 tunnistati Aleksandr Kruglik süüdi KrK § 195 lg 3 järgi. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja sundraha 1400 krooni (89,48 EUR). Nõude jääk on 70,30 EUR. Kohtuotsus jõustus 17.04.2000. 11.02.2011 saabus kohtusse Aleksandr Krugliku avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2004/3527 sundraha sissenõudmises seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 05.04.2000 kohtuotsuse nr 1-62 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2004/3527. 09.09.2005 ja 10.09.2007 koostas täitur rahalise nõude arestimise aktid ja 11.02.2011 nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Aleksandr Krugliku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, Kohtla-Järve Linnakohtu 05.04.2000 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Kruglik süüdi KrK § 195 lg 3 järgi, mis jõustus 17.04.2000. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Aleksandr Krugliku suhtes otsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 17.04.2003 (17.04.2000 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse täitmise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka

sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Aleksandr Kruglikult 05.04.2000 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsuse täitmine 17.04.2003 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul Kohtla-Järve Linnakohtu 05.04.2000 kohtuotsuse 1-62 (jõustus 17.04.2000) puhul on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 05.04.2000 otsuse jõustumisest 17.04.2000 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg menetluskulude sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.