lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-14603/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-14603/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
28.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-14603/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2011. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-14603

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola

Kea Lemming Kohtuistungi sekretär Marina Lepiksoo Tõlk Kohtuistungi toimumise 14.02.2011. a, Tallinn aeg ja koht Kriminaalasi

B.O süüdistuses KarS § 329 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 5.novembri 2010.a otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav

Prokurör

Veera Kremez

Süüdistatav

B.O elukoht: XXXXXXX X-X XXXXXXX; isikukood: XXX; XXXXX XXXXXXXXX XXXXXX; haridus: XXXXXXXXXX; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: A. OÜ, XXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 17.12.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 73 alusel mõisteti 5k vangistust 3-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3k; 25.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 10k 27p vangistust, kohaldati § 69 sätteid ja mõisteti 654 tundi üldkasuliku tööd, tegemiseks ajaks määrati 2 aastat, mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3k. Kohtuotsus jõustus 26.10.2010. Karistus on kandmata. Tõkend: vahistamine

Kaitsja

Advokaat Veljo Viilol

1 (4)

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 5. novembri 2010. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tunnistas B.O süüdi KarS § 329 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, s.o 2-kuulise vangistuseni. KarS § 69 lg 7, 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 25.10.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuu 27 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta 27 päeva vangistust. Kohus vahistas B.O kohtusaalis. Harju Maakohtu otsusega mõisteti B.O KarS § 329 järgi süüdi selles, et ta, isikuna, keda karistati 25.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 654 tunni üldkasuliku tööga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks (otsus jõustus 26.10.2010), st omamata juhtimisõigust, juhtis 03.11.2010 kella 12.53 ajal Harjumaal, Tallinnas Sõpruse pst majade 3 ja 5 vahel mootorsõidukit BMW 520 (reg.nr XXXXXX). Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine oleks vastuolus kohtupraktikaga. B.O kahetsus, töökoha ja perekonna olemasolu ei ole lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja süü suurusest piisav, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leidis, et eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ka B.O ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leidis, et B.O suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärki, mõistes talle reaalse lühiajalise vangistuse. Samuti ei saanud kohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et B.O pani uue kuriteo toime vähem kui 10 päeva möödumisel sellest, kui tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Lisaks väärib märkimist, et ka eelmise kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo oli B.O pannud toime ajal, mille eest oli karistusest tingimisi vabastatud, seega 25.10.2010.a. Harju Maakohtu otsusega oli tegemist B.O-le nn. viimase abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.O, kes taotleb õigeksmõistmist või vangistuse asemel sellise karistuse mõistmist, mis võimaldaks olla vabaduses. B.O leiab apellatsioonis, et rikuti tema kaitseõigust, kuna tal ei olnud menetluse algusest kaitsjat, kuigi kiirmenetluses on kogu menetluse vältel kaitsja osavõtt menetlusest kohustuslik. Toimepandud teo kohta märgib süüdistatav apellatsioonis, et ta ei teadnud, et ei või autot juhtida. Arvas, et kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Kuna ta ei olnud kindel, püüdis ta enne ise

2 (4)

juhtima asumist leida kedagi, kes autot juhiks (tegi selleks mitmeid telefonikõnesid), kuid keegi ei saanud teda aidata. Samas oli vaja auto just sel päeval teise kohta viia. Lisaks leiab süüdistatav, et karistuse mõistmisel peaks arvestama ka pere, töö ja õppimisega seonduvat. Apellatsioonis on märgitud, et B.O on 11-aastane poeg. Ühtlasi märgib süüdistatav, et vabaduses viibimine oleks vajalik abielu säilitamiseks. Apellatsiooni kohaselt on B.O töökoht ja ta õpib sisedisaini. Vanglas on ta kokku saanud kaplaniga.

3.Ringkonnakohtu istungil jäi B.O esitatud apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Apellatsioonis on küll õigesti märgitud, et KrMS § 45 lg 2 p 6 kohaselt on kiirmenetluse korral kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik. Kriminaalasja materjalid ei kinnita aga süüdistatava väidet, et tema esimese ülekuulamise juures ei viibinud kaitsjat. Kriminaaltoimiku kohaselt kuulati B.O üle 03.11.2010. a kell 18.30, s.o samal päeval, kui ta auto juhtimiselt tabati. Ülekuulamise protokolli (tl 14) punktis 4 on kirjas, et ülekuulamisel osaleb kaitsja M. Allikmäe ja selle kinnituseks on andnud kaitsja ka allkirja.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et B.O juhtis autot ajal, kui tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud. B.O on väitnud, et ei teadnud, et ta autot juhtida ei tohi. Samas lükkab selle ümber tema enda apellatsioonis esitatud väide, et ta püüdis leida kedagi, kes tema asemel autot juhiks. Lisaks on ta kahtlustatavana antud ütlustes (tl 15) kinnitanud, et teadis, et ei tohi autot juhtida. Kuigi apellatsioonis on märgitud, et auto oli vaja teise kohta viia, ei nähtu apellatsioonist ega varem antud ütlustest, et oleks esinenud selline tungiv vajadus auto teise kohta paigutamiseks, mille puhul saaks rääkida nt hädaseisundist kui õigusvastasust välistavast asjaolust.
6.Kohtukolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse kohta. Kohtuistungil rõhutas kaitsja, et kuna B.O töötab, oleks kohane rahaline karistus. Samuti leidis kaitsja, et tegemist ei ole ühiskonnaohtliku isikuga. Nende väidetega seoses tuleb märkida, et maakohus on küll karistuse mõistmisel käsitlenud ka B.O sissetulekut (päevasissetulek 15 krooni; varasemad trahvid on tasumata ja varasemas menetluses väljamõistetud menetluskulude kohta on Harju Maakohus teinud menetluskulude ositi tasumise määruse), on maakohus karistusliigi valikul rõhutanud pigem süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tõi välja selle, et uue kuriteo pani B.O toime vähem kui 10 päeva möödumisel sellest, kui tema vangistus asendati üldkasuliku tööga. Ka eelmise teo pani B.O toime kaitseajal. Seega tuleb ilmselgelt nõustuda maakohtuga, et varasemad karistused ei ole omanud kasvatavat mõju ja B.O on jätkanud kuritegude toimepanemist. Pere ja töökoha olemasolu on asjaolud, mida saab karistuse mõistmisel arvesse võtta eripreventiivsete kaalutluste raames. Nagu aga maakohus on välja toonud, jäeti B.O vangistus ühel korral täitmisele pööramata ja ühel korral asendati üldkasuliku tööga, mis näitab, et kohtud on varasematel kordadel neid asjaolusid positiivse aspektina arvestanud, kuid sellisel kujul ei ole mõistetud karistused mõjutanud B.O uusi

3 (4)

kuritegusid mitte toime panema. Seega ei ole alust nimetatud asjaoludest tulenevalt mõista teistsugust karistust kui seda on teinud maakohus.

7.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Sten Lind

Paavo Randma

Urmas Reinola

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.