1-10-7146
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-7146 (ühendatud 09240105477, 10240100410, 10933700117)
Kohtunik
Pavel Gontšarov
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Kriminaalasi
Viktor Kuznetsovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; Vitali Kuznetsovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7, § 404 järgi; Igor Tarassovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 307 lg 1, § 199 lg 2 p 4 järgi; Oleg Selivjorstovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi; Vladislav Raua süüdistuses KarS § 404 - § 22 lg 2 järgi, arutatud lühimenetluse korras 16.02.2011
Prokurör
Deniss Minzatov
Süüdistatavad
Viktor Kuznetsov
09240106185,
XXX, isikukood 39305073726, EV kodanik, 7 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Vitali Kuznetsov XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 39202073752, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasemad karistatused: - 06.06.2007.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5, § 263 p 1, 4 järgi KarS § 64 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 22 kuud. - 23.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 1 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 11 kuud 28
1-10-7146 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud. Tõkend – vahistamine alates 09.05.2010.a. Igor Tarassov XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 38811252212, ilma kodakondsuseta, 8 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasemad karistatused: - 10.12.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 113, § 200 lg 2 p 4, 7, § 263 p 1, 4 järgi KarS § 64 lg 1, § 74 lg 1, 2 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat; - 19.10.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 9 järgi KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat; - 20.05.2008.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 331 järgi Kars § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 24 päeva. Tõkend – vahistamine alates 31.01.2010.a. Oleg Selivjorstov XXX, isikukood 38901283719, EV kodanik, 5 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasem karistatus: - 20.11.2007.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 järgi tingimisi vangistusega 1 kuu katseajaga 1 aasta 7 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Vladislav Raud XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 39209292227, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, Jõhvi Gümnaasiumi õpilane. Varasemad karistatused: - 14.08.2007.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, 4 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 30 päeva katseajaga 18 kuud. - 28.05.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. Ta kannab karistust kr. 0824010133 järgi. Kaitsjad
Eduard Bulattšik, Irina Žurina, Irina Gromtsev, Vladimir Rogulski, Galina Tšelnokova.
1-10-7146 Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Viktor Kuznetsov vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 28.01.2010.a kuni 29.01.2010.a, 18.03.2010.a kuni 19.03.2010.a, s.o 4 (neli) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üheksateist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Viktor Kuznetsov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele;
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4, 8 ettenähtud kohustusi: - heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud 31.12.2011.a-ks; - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima töökoha, omandama üldhariduse või eriala; - osalema sotsiaalabiprogrammis. Viktor Kuznetsovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
1-10-7146 Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.05.2010.a. Vitali Kuznetsovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata.
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 ettenähtud kohustusi: - heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud 31.12.2011.a-ks; - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima töökoha, omandama üldhariduse või eriala. Oleg Selivjostovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning
1-10-7146 võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 22.02.2011.a
Asitõendid: Meeste jope, mis asub Ida Prefektuuri Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (09.07.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 64) - tagastada omanikule Ljubov Kuznetsovale kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 202 (kakssada kaks) eurot 80 senti, millest käibemaks on 33,80 eurot.
1-10-7146 Mõista Viktor Kuznetsovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4071 (neli tuhat seitsekümmend üks) krooni (ehk 260,18 eurot), kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 9960 (üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni (ehk 636,56 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis) krooni 50 senti (ehk 22,75 eurot), kaitsja Eduard Bulattšiku poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 202 (kakssada kaks) eurot 80 senti. Vastavalt KrMS §-le 188 panna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine alaealise Viktor Kuznetsovi emale Ljubov Kuznetsovale. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 23 senti, millest käibemaks on 47,87 eurot. Mõista Vitali Kuznetsovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 10657 (kümme tuhat kuussada viiskümmend seitse) krooni 20 senti (ehk 684,12 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 443 (nelisada nelikümmend kolm) krooni 50 senti (ehk 28,34 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova poolt 07.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2673 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) krooni (ehk 17,084 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 23 senti. Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 76 senti, millest käibemaks on 31,96 eurot. Mõista Igor Tarassovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 12441 (kaksteist tuhat nelisada nelikümmend üks) krooni 60 senti (ehk 795,16 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 509 (viissada üheksa) krooni (ehk 32,53 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 76 senti. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ning mõista talle õigusabikulud 16.02.2011.a kohtumenetluses 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot 67 senti, millest käibemaks on 33,29 eurot. Mõista Oleg Selivjostovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni (ehk 195,57 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 151 (ükssada viiskümmend üks) krooni (ehk 9,65 eurot), kaitsja Irina Žurina poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot 67 senti. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot 33 senti, millest käibemaks on 26,89 eurot.
1-10-7146 Mõista Vladislav Raualt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Irina Gromtsev poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot (ehk 134,21 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 54 (viiskümmend neli) krooni 50 senti (ehk 3,48 eurot), kaitja irina Gromtsev poolt 07.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 300 (kolmsada) krooni (ehk 19,17 eurot), kaitsja Irina Gromtsev poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot 33 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-10-7146, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 16.03.2011.a
I Süüdistusakti sisu
1-10-7146 Oma tahtlike tegudega pani Vitali Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t. KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo. Vitali Kuznetsov'ile on süüdistus esitatud selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik 09.05.2010 kella 14.07 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 39h asuvas kaupluses "Maxima", võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist kaks "Snikers"i šokolaadi kogumaksumusega 13 krooni, peitis need oma pükste taskusse ning üritas lahkuda kauplusest selle kauba eest maksmata, kuid oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Oma tahtlike tegudega pani Vitali Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo.
1-10-7146 minema ning talle järgnes Viktor Kuznetsov ja Igor Tarassov (viimane nägi antud kuriteo pealt, aga ei võtnud selle toimepanemisest osa). Oma tahtlike tegudega pani Viktor Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades, s.t. KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo. Oma tahtlike tegudega pani Vitali Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmägil, isikute grupis, vägivalda kasutades, s.t. KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo. Samuti on süüdustus esitatud Igor Tarassov'ile selles, et tema, olles teadlik 24.12.2009 kella 18.50 paiku Narvas, Sepa tänaval, majade nr 1 ja 3 vahel, Viktor Kuznetsov'i ja Vitali Kuznetsov'i poolt grupis toime pandud röövimisest ja olles antud kuriteo pealtnägija, ajavahemikul 24.12.2009 kuni 17.03.2010 ei teatanud sellest politseile. Oma tahtlike tegudega pani Igor Tarassov toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t. KarS § 307 lg 1 ettenähtud kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud Oleg Selivjorstov'ile selles, et tema 10.09.2009 kella 22.00 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 40 asuva ühiselamu hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi rusikaga vastu nägu kannatanu J K ja pärast seda võttis kannatanult tema pükste taskust ära mobiiltelefoni "Nokia 2760" maksumusega 1896 krooni. Telefoni andis hiljem üle tunnistajale N B (kes ei olnud teadlik antud vara päritolust), kes omakorda müüs telefoni maha tunnistaja S S vahendusel tunnistajale M M . Samuti on süüdistus esitatud Oleg Selivjorstov'ile selles, et tema olles varem röövimise toimepannud isik, 23.10.2009 kella 23.30 paiku, viibides Narvas, Vestervalli 15 asuva polikliiniku hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi rusikaga vastu nägu kannatanut A L ja pärast seda võttis kannatanu jope taskust ära mobiiltelefoni Samusing Touch maksumusega 4000 krooni. Löögist oli kannatanule põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud alalõualuu murd (k.2 t.l. 53). Oma tahtlike tegudega Oleg Selivjorstov, olles varem röövimise toime pannud isik, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud Igor Tarassov'ile selles, et tema, olles varem röövimise toimepannud isik, 10.09.2009 kella 22.00 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 40 asuva ühiselamu hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pärast seda, kui tema nähes lõi süüdistatav O.Selivjorstov kannatanut J K rusikaga vastu nägu, astus kannatanule ligi, rebis tema kaelast hõbeketti maksumusega 500 krooni ja lahkus sellega sündmuskohalt. Oma tahtlike tegudega Igor Tarassov, olles varem röövimise toimepannud isik, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.
1-10-7146 pakkudes süütajale teo toimepanemise eest võla kustutamist ühe paki tubaka näol. Kuna G. A keeldus seda tegemast, veenis V. Raud samas kambris paikneva kinnipeetava Vitali Kuznetsovi madratsi põlema panna, mida V. Kuznetsov tegigi. Seega kallutas V. Raud tahtlikult V. Kuznetsovi tahtlikule õigusvastasele teole, mille tagajärjel oli põhjustatud oht teiste kinnipeetavate ja vangla ametnike tervisele ning vara kahjustamisega on Riigi Kinnisvara AS-le tekitatud materiaalne kahju summas 13 622 krooni. Seega pani Vladislav Raud toime kihutamise võõra asja süütamisele, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o. KarS § 404 – § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vitali Kuznetsovile on esitatud süüdistus selles, et tema 23.06.2010 kella 23.56 ajal Jõhvis aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas eelvangistushoones E2 eluosakonnas kambri nr 2155 tualettruumis V. Raua kihutamisel süütas tikuga põlema vangla poolt temale väljastatud poroloonmadratsi, mille tulemusel tekkinud suits levis eelvangistushoone teistesse eluosakondadesse, mistõttu olid vanglaametnikud sunnitud evakueerima eluosakondade E2, E4, E6 ja E8 kinnipeetavad hoonest välja. Seega, madratsi süütamisega kinnises ruumis, kus viibivad teised isikud, põhjustas Vitali Kuznetsov oma tegudega ohu teiste kinnipeetavate ja vangla ametnike tervisele ning vara hävitamisega ja kahjustamisega tekitas Riigi Kinnisvara AS-le materiaalse kahju summas 13 622 krooni. Seega pani Vitali Kuznetsov toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese tervisele, s.o KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-10-7146 KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: 16.02.2011 kohtuistungil tunnistas süüdistatav Vitali Kuznetsov end süüdi kõikides episoodides ja nõustus lühimenetlusega. Esitatud tsiviilhagidest tunnistas E A tsiviilhagi 475 kroonile ja Riigi Kinnisvara AS tsiviilhagi solidaarselt Vladislav Rauaga. Süüdistatav Viktor Kuznetsov tunnistas oma süüd kõikides episoodides ja oli nõus lühimenetlusega. Tunnistas E A hagi. Süüdistatav Vladislav Raud tunnistas end süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Riigi Kinnisvara AS hagi tunnistas Vitali Kuznetsoviga solidaarselt. Süüdistatav Igor Tarassov tunnistas end süüdi kõikides episoodides. Nõustus lühimenetlusega. Tunnistas S V tsiviilhagi 1500 kroonile, J M tsiviilhagi 26 000 kroonile ja E A hagi 475 kroonile. Süüdistatav Oleg Selivjorstov tunnistas end süüdi, nõustus lühimenetlusega, tunnistas J K hagi 1896 kroonile ja A L hagi 4000 kroonile. Süüdistatavad toetasid oma eeluurimisel antud ütlusi.
1-10-7146 mida lõi üks Kuznetsovidest kannatanut jalaga näkku. Kannatanu kukkus põrandale. Vitalik lõi lamavat kannatanut jalaga. Vastastamisprotokolli (I kd, tl 77, 78) kohaselt tundis kannatanu Igor Tarassovis ära kolmanda isiku kes Kuznetsovidega tema juures käis. Igor Tarassovi ütluste kohaselt on kannatanu isik, kelle juures nad käisid, kuid peksmises tema ei osalenud. Andis ainult kõrvakiilu. Kannatanu ütluste kohaselt lõi Igor Tarassov teda näkku esimesena. Tunnistaja J F ütluste (I kd, tl 172) kohaselt täitis 09.05.2010 turvatöötaja ametikohustusi kaupluses Maxima aadressil Kreenholmi 39H. Peatas peale kassasid noormehe Vitali Kuznetsovi, kellel oli kaasas maksmata jäänud kaup Snickers kaks tükki, mida peitis sviitri all. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, lk 44-56) kohaselt võeti kahtlustatavalt Igor Tarassovilt 29.01.2010 kinnipidamise käigus ära spordikott, seljakott, kassetmagnetofon Sharp, triikraud Sanusy, televiisor Silelis, Eduard Antonovi neli välismaalase passi.
1-10-7146 järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis on toime pandud grupiviisiliselt, so KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Igor Tarassovit, varem röövimise eest karistatud, siis on süüdistatava Igor Tarassovi puhul täidetud KarS § 200 lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o röövimise toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. 2.3 Vitali Kuznetsovi süüdistatakse veel selles et ta on toime pannud süstemaatilise varguse (KarS § 199 lg 2 p 9) katse (KarS § 25 lg 2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud,või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Vitali Kuznetsovi on 06.06.2007 ja 23.11.2009 kriminaalkorras karistatud varguste eest ning 08.12.2006, 04.04.2007 ja 14.08.2009 karistatud väärteokorras varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu (tl 158-160). Vitali Kuznetsovi ütlustega (I kd, tl 184) on tõendatud et ta 09.05.2010 viibis kaupluses Maxima, ja tasku peidetud Snickersite eest ei tasunud. Üldreeglina on vargus lõpule viidud (valduse üleminek toimunud) valdaja kontrolli all olevast ruumist (kauplusest) väljumisega, selvekaupluses turvavärava kaudu müügisaalist väljumisega. Kohus leiab et kuna süüdistatav peitis kaks Snikersit müügisaalis taskusse, kuid ei väljunud kauplusest, siis ei olnud vargus lõpule viidud ning tegemist on varguse katsega, olenemata sellest et süüdistatav oli kinni peetud turvatöötaja poolt (tunnistaja J F ütlused, I kd, tl 172). Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja ebaseadusliku ära võtmise katsena isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi.
1-10-7146 majade juures Vitali Kuznetsov jooksis järsku naise poole, haaras järsult käekotis kinni ja rebis naise käest välja. Naine karjus ja kukkus maha. Jooksis kohe minema. Küsis milleks Vitali seda tegi ja sai vastuseks et hädasti on vaja raha. Isiklikult asju ei võtnud. Kokkulepet Kuznetsovidega kuriteo toimepanemise suhtes ei olnud. Tunnistaja P K ütluste (IV kd, tl 72) kohaselt seisis trepikoja ees. Järsku kuulis appi karjeid ja nägi et isik tõmbab kannatanu käest käekotti ära. Käekoti rebis käest ära üks noormees. Kolme nägin siis kui nad jooksid. Tunnistaja V K ütluste (IV kd, tl 16) kohaselt jalutasid koos Igor Tarassoviga. Vestlust röövimisest ei olnud. Sepa 1 maja juures Vitali lahkus ootamatult mingi naise poole. Nemad kavatsusest teadlikud ei olnud. Vend rebis naise käest käekoti ja jooksis ära. Venda kuriteo toimepanemisele ei kihutanud. Vitali koos Tarassoviga kontrollisid käekoti sisu. Kahtlustatava Vitali Kuznetsovi ütluste (IV kd, tl 28, 91) kohaselt ta kuritegu toime ei pannud ning viibis kodus. Mängis terve päev arvutimänge. Ei oska seletada kuidas tema SIM kaart röövitud telefoni sattus. Süüd tunnistab. Ettepaneku röövimiseks tegi Igor, kes ütles et läheks kaasa ja tema teeb ise kõik ära. Nii oligi, Igor tegi kõike. Seisis tagapool. Igor ja Vitja järgnesid naisele ning varsti oli kuulda appi karjeid. Tagapool jooksid Igor ja Vitja visates käekotti üksteisele. Neid ajas taga mingi mees. Igor tegi käekoti lahti, võttis sealt endale rahakoti ja telefoni ja dokumendid. Igor helistas röövitud telefoniga. Asjadest võttis endale sulepea ja märkmiku. Igori palvel kasutati telefoni hiljem tema kaardiga. Vitjal oli seljas oranž jope. Kahtlustatava Igor Tarassovi ütluste (IV kd, tl 77, 181) kohaselt süüd ei tunnista. Kuriteo toimepanemisega seotud ei ole. Vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Nägi kuidas vennad Kuznetsovid käekoti ära võtsid. Nende kavatsusest ei teadnud. Vitali tõmbas käekotti ja Viktor läks appi. Jooksis Kuznetsovidest eraldi. Kui näidati röövitud asju, ütles et talle pole midagi vaja. Samas õhtul linnas jalutades nägime kannatanut uuesti. Vitali kasutas röövitud telefoni. Süüd selles, et teadis kuriteost, kuid sellest ei teatanud, tunnistab. Ei teadnud et kuriteost mitteteatamine on karistatav. Äratundmiseks esitamise protokolli (IV, tl 30-38) kohaselt tundis kannatanu teda röövinud isikuna ära Vitali Kuznetsovi. Kahtlustatava Viktor Kuznetsovi ütluste (IV kd, tl 54, 55, 84) kohaselt süüd ei tunnista. Jalutasid tol päeval koos vennaga ja Tarassoviga. Nägi et Vitalik ja Igor järgnevad naisele. Vitali rebis naiselt käekoti ja naine kukkus ja karjus. Kuidas käekott ära võeti nägi 20-30 m kauguselt ja selle võttis ära Vitalik. Jooksid ära ja ühiselamu taga Vitalik ja Igor vaatasid mis käekotis on ja panid käekotist asju oma taskutesse, peale mida viskasid käekoti ühiselamu taha. Ei teadnud Vitali ja Tarassovi kavatsusest. Vitalik kasutas ühte telefoni. Kannatanuga kohtus näost näkku ülekäigurajal. Seljas oli oranž jope. Arvab et Vitali ja Tarassov tegutsesid koos. Vastastamisprotokollide (IV kd, tl 123, 124, 130, 131) kohaselt tahtis Vitali Kuznetsov toime panna vennaga midagi kriminaalset. Tekkis mõte tõmmata ära käekott, sest seal võib olla midagi mida saab müüa või kasutada, või on raha. Palus venda aidata. Igor seisis eemal. Ütles Igorile et lähevad kriminaalile. Rebis naise käes koti ära. Võttis kõik mis kotis oli. Raha kulutas ära, telefonid müüs maha. Ühte kasutas enne. Dokumendid, võtmed viskas minema. Igor Tarassov kinnitas varem antud ütluseid. Kuriteo kavatsusest ei teadnud, seisis eemal. Vennad tegutsesid koos. Viktor Kuznetsov oli oranžis jopes. Kõik toimus spontaanselt. Kuriteo toimepanemise mõte oli tema oma. Kui välja ei tule pidi vend aitama. Vitali Kuznetsov ütles sobival hetkel lähme. Tõmbas käekotti, naine hakkas karjuma. Tarassov seisis eemal.
1-10-7146
1-10-7146 maha. Kohus leiab, et kannatanu R K (IV kd, tl 5, 67), Vitali Kuznetsovi (IV kd, tl 28, 91) Viktor Kuznetsovi (IV kd, tl 54, 55, 84) ja Igor Tarassovi (IV kd, tl 77, 181) ütlustega ning vastastamisprotokollidega (IV kd, tl 123, 124, 130, 131) on tõendatud et süüdistatav Vitali Kuznetsov kasutas kannatanu suhtes vägivalda, st. kasutas kannatanult käekoti kättesaamiseks füüsilist jõudu, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja tundis füüsilist valu. Kehalise jõu kasutamine oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, sest käekoti õlarihm oli kannatanul ümber käe keeratud ning käekoti hõivamiseks tuli see kannatanult ära rebida. Ühtne teootsus ja rollijaotus oli süüdistatavatel juba enne teo toimepanemist (tahtsid midagi kriminaalset. Tekkis mõte tõmmata ära käekott, vend pidi aitama, kui välja ei tule). Kohus leiab et tegemist on kaastäideviijatega, kelle teod tuleb kvalifitseerida karistusseaduse eriosa sama sätte järgi (KarS § 200 lg 2 p 7). Kaastäideviimise moodustab ka olukord, kus ainult üks täideviijatest (Vitali Kuznetsov) kasutas kannatanu kallal vägivalda ja nad hõivavad samas koos kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning nad hõivasid koos kannatanule kuuluva vallasasja, või teine kindlustas lähedal olles teo täideviimist. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis on toime pandud grupiviisiliselt, so KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona. Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi ennastõigustavad ütlused on umber lükatud kannatanu, Viktor Kuznetsovi ja Igor Tarassovi sisult ühtelangevate ütlustega ning vastastamisprotokollidega. 10.09.2009 episoodis leiab kohus et Oleg Selivjorstovi ja Igor Tarassovi süü on tõendatud kannatanu J K (V kd, tl 5, 9), Oleg Selivjorstovi (V kd, tl 24) ja Igor Tarassovi (V kd, tl 39) ütlustega ning viimase puhtsüdamliku ülestunnistusega (V kd, tl 33, 34) selle kohta, et ta võttis Kreenholmi 40 ühiselamu juures kannatanul kaelast ära hõbeketi. Samuti vastastamisprotokolliga (V kd, tl 97, 98). Eelnimetatud tõenditega on tõendatud kannatanu suhtes vägivalla (lõi mitu korda rusikaga näkku) kasutamine ja kannatanu mobiiltelefoni hõivamine Oleg Selivjorstovi poolt ning kannatanult kaelaketi äravõtmine Igor Tarassovi poolt. Kaastäideviimise seisukohalt ei oma tähtsust Oleg Selivjorstovi ütlused selle kohta et asju tema ära ei võtnud ning Igor Tarassovi ütlused selle kohta, et tema vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Kaastäideviimise moodustab antud juhul olukord, kus Oleg Selivjorstov kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning kannatanu kaelaketi võttis ära Igor Tarassov. Kannatanu ütluste kohaselt (vastastamisprotokoll, V kd, tl 97, 98) andis ta keti ära kuna teda ähvardati. Oleg Selivjorstov'i süü 23.10.2009 episoodis on tõendatud kannatanu A L (V kd, tl 51) ütlustega löödi mitu korda rusikaga näkku. Kukkus ja keegi pistis käe jopetaskusse ja võttis mobiiltelefoni Samsung ja Oleg Selivjorstov'i ütlustega (V kd, tl 57) lõi kannatanut rusikaga näkku, millest see kukkus. Võttis ära mobiiltelefoni, hiljem müüs maha, lisaks sellele et ta tunnistab süüd. Löömise tagajärjel põhjustas süüdistatav kannatanule alalõualuu murru (V kd, tl 53). Eelnimetatud tõenditega on tõendatud kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine ja kannatanu mobiiltelefoni hõivamine. Kriminaalasja toimiku materjalidega on tõendatud, et Igor Tarassov teades Vitali Kuznetsovi ja Viktor Kuznetsovi poolt röövi toimepanemisest, ei teatanud sellest politseisse, st. on süüdi tegevusetuses, millega pani toime KarS § 307 lg 1 sätestatud kuriteo.
1-10-7146 Kannatanu S V ütluste (III kd, tl 4) kohaselt on sõrmus, mille varastas Igor Tarassov tagastatud. Tagastamata on kuldkett ja kullast rist. Kahju 12500 krooni. Kannatanu J M ütluste (III kd, tl 31, 62) kohaselt tutvus Jekaterinaga. 06.01.2010 sõitis temaga enda juurde koju. Tarvitasid alkohoolseid jooke. Hiljem tuli tema vend Igor, kes jäi ööbima.. Hommikul ärgates avastas et Jekaterinat ja Igorit korteris ei ole ja varastatud on sülearvuti, kaks mobiiltelefoni, 5 plokki sigarette Winston, fotokaamera, reisikott, Zipo välgumihkel, DVD pult, randmekell kronomeeter ja pudelit likööri. Leiab et Jekaterina ja venda mängiv Igor olid mestis. Kuulis kuidas Igor tema jopes soris. J V ütluste (III kd, tl 40, 81) kohaselt tarvitasid J M korteris alkoholi, kelle loal saabus hiljem Igor Tarassov. Ärkas telefonihelina peale. Helistas Igor Tarassov J M telefonilt ja teatas et varastas korteri tühjaks. J M ei äratanud ja lahkus korterist. Kokkulepet varguseks ei olnud. Kahtlustatava Igor Tarassovi ütluste (III kd, tl 9, 48) kohaselt kahtlustusega nõustub täielikult. Oli raha vaja ja otsustas midagi varastada. Läks magamistuppa ja võttis sealt kullast keti koos ristiga, kuldsõrmuse ja mobiiltelefoni Nokia. Kulla andis pandimajja Luutar. Kuldehteid pandimajja anda aitas N V , kes asjade päritolust teadlik ei olnud. Sai pandimajast ehete eest 600 krooni. Telefoni andis 100 krooni eest panti. Tehtut kahetseb. J M korterist varastamise kohta selgitab, et kui kõik maga läksid tekkis mõte varastada asju. Pani kõik asjad halli reisikotti ja läks Kreenholmi 40 asuvasse ühiselamusse. Sülearvuti aitas ära müüa tuttav M G . Sai 1500 krooni. Fotoaparaadi müüs tänaval tundmatule 300 krooni eest. Rääkis J V et pani toime varguse J M korterist. Pani varguse toime varalise kasu saamise eesmärgil. Tehtut kahetseb. Tunnistaja V V ütluste (III kd, tl 8) kohaselt tuli 15.11.2009 nende juure ööbima süüdistatav Igor Tarassov. Järgmine päev öölt tulles avastas abikaasa kullast esemete ja mobiiltelefoni kadumise. Abikaasa kohtas hiljem Tarassovit kes tunnistas et varastas esemed ning lubas need nädala pärast tagastada. Ka selgitas Tarassov et andis kulla pandimajja. Tunnistaja A M ütluste (III kd, tl 16) kohaselt töötab vastuvõtjana pandimajas Luutar. Annab välja pitsatsõrmuse, mis toodi pandimajja 16.11.2009 Nikolai Vigovski poolt. Ülejäänud esemed on realiseeritud. Tunnistaja N V ütluste (III kd, tl 27a) kohaselt raha kuldesemete pantimise eest ei saanud, varguse kohta ei tea midagi. Asjad palus pantida Igor Tarassov. Tunnistaja V S ütluste (III kd, tl 104) kohaselt selgus hommikul et on korteris koos J kahekesi. J ja venda ei olnud. Selgus et korterist on kadunud asju. Järeldasid et Jekaterina kutsus venna spetsiaalselt külla, et viimane saaks varastada. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Igor Tarassovi poolt S V ja J M (M ) korterist nendele kuulunud vara vargus on tõendatud peale Igor Tarassovi ütluste (III kd, tl 9, 48) kahtlustusega nõustub täielikult, ka kannatanute S V (III kd, tl 4), J M (III kd, tl 31, 62), tunnistajate V V (III kd, tl 8), J V (III kd, tl 40, 81), A M (III kd, tl 8) ja N V (III kd, tl 27a) ütlustega. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav inkrimineeritud kuriteo toime pannud S V ja J M korterist hõivatud võõra vara äraviimises enda asukohta, millest sai müügi ja pantimise teel raha. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade
1-10-7146 äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Igor Tarassov on eelnevalt kahel korral toime pannud röövimise ja ühel korral 20.11.2009 varguse (III kd, tl 119-121). Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise (KarS § 199 lg 2 p 4).
1-10-7146 järjest rohkem. Kohus leiab et Vladislav Raua (Raud) poolt Vitali Kuznetsov kuriteole kihutamine on tõendamist leidnud. Vladislav Raud on süü omaks võtnud (VI kd, tl 40). Tunnistajate A Z ja süüdistatavate ütlustega on tõendatud et Vladislav Raud tegi Vitali Kuznetsovile ettepaneku oma kambris madrats põlema panna, millega Vitali Kuznetsov nõustus ja mille tagajärjel pani madratsi põlema, st. pani kuriteo toime. Vladislav Raud tekitas Vitali Kuznetsovil tahtluse kuritegu toime panna, sest viimasel sellist tahtlust eelnevalt ei olnud. Enamasti kvalifitseeritakse kõigi kuriteost osavõtjate käitumine karistusseadustiku eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija poolt toimepandud kuriteo eest, viitega KarS § 22 vastavale lõikele, kus on kirjeldatud kihutaja ja kaasaaitaja käitumisele iseloomulikke tunnuseid. Siit tulenevalt tuleb Vladislav Raua (Raud) kui kuriteost osavõtja tegu kvalifitseerida KarS §-de 404, 22 lg 2 järgi.
1-10-7146 et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09). Kuna süüdistatavad on tsiviilhagid õigeks võtnud, siis tuleb hagid rahuldada täies ulatuses, tuues välja ainult õigusliku põhjenduse. Hagid on tõendatud kriminaalasja tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5. V Menetluskulud KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi kasuks välja mõista Viktor Kuznetsovilt, Vitali Kuznetsovilt, Igor Tarassovilt, Oleg Selivjorstovilt ja Vladislav Raualt (Raud).
Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.
Pavel Gontšarov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.