Kohtulahend

Eesti Vabariigi nimel

1-10-12334 15.veebruaril 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Erica Kaldre ning tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Annika Vanatoa ja kaitsja Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja Gennadi Djatšuk, ik 36411252218, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.xxx, töökoht E-P AS, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses. Süüdistus Gennadi Djatšuk’i süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides 17.07.2010 kella 00:30 paiku Tallinnas Xxx asuva maja trepikojas, lõi JD2-3 korda rusikaga pea piirkonda, seejärel viis kannatanu XXX korterisse, kus vannitoas lõi käte-jalgadega 10-15 korda pea, näo ja keha piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustused – ninaluude murd, rindkerekontusioon, pealaenaha pindmine vigastus. Seega Gennadi Djatšuk pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd täielikult, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kannatanu JD ütlustest nähtub, et 17.07.2010.a kella 00.30 paiku kannatanu viibis Tallinnas XXX asuva maja trepikoja juures ning helistas oma mehele, Gennadi Djatšukile, et koju pääseda. Kannatanul endal puudusid korterivõtmed. Gennadi Djatšuk tuli nimetatud trepikoja juurde ning lõi kannatanut rusikaga pea piirkonda 2-3 korda. Löömisega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi G. Djatšuk korteris kannatanule käte ja jalgadega 10-15 korda pea-, näo- ja kehapiirkonda põhjustades sellega tugevat füüsilist valu ja kehavigastusi (katkised huuled ja nina) /tl 25; 7-10/. Patsiendikaardist nr.R503012 /tl 13-14/ nähtub, et JDon pöördunud 17.07.2010.a IdaTallinna Keskhaiglasse, kaevates valu nina- ja peapiirkonnas. JD on diagnoositud rindkere kontusioon ning pealaenaha pindmised vigastused. JD17.07.2010.a läbivaatuse protokollist (koos fotodega) / tl 11; 15-20 / on näha, et kannatanu vasaku käe käsivarrel ja õlavarrel on verevalum, samuti on verevalum

parema käe õlavarrel ning küünarnukil nahamarrastus. Alahuul on verine ning nina paistes ja ninaluu piirkond punetab. Gennadi Djatšuki ütlustest /tl 27-31/ tuleneb, et G. Djatšuk viibis 17.07.2010.a kella 00.30 paiku Tallinnas Xxx asuva maja trepikojas ning peksis oma naist JD. Süüdistatav tunnistab kuriteo toimepanemist osaliselt – ütluste kohaselt haaras süüdistatav JD kätest ning tassis trepikojast korterisse ja peksis vannitoas kannatanut kätega. G. Djatšuk oli alkoholijoobes ning kahetseb kuriteo toimepanemist. Esitatud tõendid haakuvad omavahel: süüdistatava ja kannatanu ütlused langevad kokku. Ütlused on kinnitatud läbivaatuse protokolliga ja patsiendikaardiga. Ei ole kahtlust selles, et tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 121 koosseisu, sest süüdistatav on kannatanule tekitanud peksmisega füüsilist valu. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi, so kuriteos, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära piires, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale ei ole otstarbekohane, kuna tema ülalpidamisel on väike poeg ning see oleks isikule liialt koormav. Ka süüdistatav ise pidas karistusena mõistetud rahalise karistuse täitmist üsna pingeliseks. Süüdistatav ei ole varem kohtulikult karistatud, seega peab kohus võimalikuks kohaldada vangistust, vabastades isiku sellest tingimisi, kui süüdistatav ei pane kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uusi kuritegusid. Kohus peab vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes käitumiskontrolli nõudeid, sest kriminaalhooldaja järelevalve all on G. Djatšukil võimalik elada seadusekuulekalt ning aru saada oma teo tagajärgedest. Samuti leiab kohus, et 18 kuu pikkune katseaeg on piisav selleks, et aru saada, kas isik suudab hoiduda edaspidiste kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd Djatšuk elab kahes elukohas – Sillamäel ja Tallinnas, määrab kohus kriminaalhooldaja Harju kriminaalhooldusosakonnast. Vangistuse mõistmine ja süüdistatava sellest tingimisi vabastamine on põhjendatud, sest tegemist ei ole suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteoga ning G. Djatšuk on varasemalt kohtulikult karistamata. Samuti on süüdistatav kohtule avaldanud, et ta on JD vabandust palunud ning Gennadi Djatšuk ja JD on ära leppinud. Kohus asub seisukohale, et G. Djatšuk on aru saanud oma teo õigusvastasusest ning on edaspidi võimeline elama seadusekuulekalt. G. Djatšuk on kahetsenud kuriteo toimepanemist, seega vangistuse mõistmine ja sellest tingimisi vabastamine on põhjendatud. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus menetluskulud osaliselt (kaitsjatasu osaliselt) riigi kanda.