Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2011.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-10- 15000
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
08. veebruar 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Kriminaalasi
Remi Aasametsa (Aasamets) süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. novembri 2010.a otsus
Apellatsioonide esitaja
Süüdistatav Remi Aasamets ja tema kaitsja adv Talvi Vaske
Prokurör
Marika Reintop
Süüdistatav
Remi Aasamets isikukood 37901160255, XXXXX XXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-XXX XXXXXXX, ei tööta, karistatud Harju Maakohtu poolt 07.03.2006.a KarS § 424 järgi rahalise karistusega 15 275 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äavõtmisega 4 kuuks
Kaitsja
Adv Talvi Vaske
Tühistada Harju Maakohtu 30. novembri 2010.a otsus osas, millega kohaldati Remi Aasametsale mõistetud vangistust reaalselt. Teha uus otsus: Asendada Remi Aasametsale mõistetud kandmisele kuuluv vangistus – 4 kuud – KarS § 69 alusel 420 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutada Remi Aasamets üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusele Tallinna Vangla Harju
kriminaalosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kohustades teda täitma KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Harju Maakohtu 30.11.2010.a otsusega tunnistati Remi Aasamets süüdi KarS § 424 järgi selles, et ta 23.07.2010.a kella 00.25 ajal juhtis Tallinnas Väike-Ameerika tänaval maja nr 37 juures sõiduautot VW Passat joobeseisundis (alkoholijoove 2,43 mg/g +- 0,06 mg/g). Maakohus mõistis R. Aasametsale karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel muuhulgas seda, et R. Aasametsa on ka varem analoogse kuriteo toimepanemise eest karistatud, et käesoleval juhul kaasnes joobes juhtimisega ka otsasõit parkivale sõidukile. Kohus leidis, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või vangitusest tingimisi vabastamist. R. Aasamets kinnitab, et kahetseb toimepandut väga. Peale selle rõhutab, et on pere ainus toitja, tema kanda on korterilaen ja autoliising. Peres kasvab hetkel 4-aastane laps ja veebruaris on sündimas teine laps. R. Aasametsa sõnul töötab ta trükiste kujundajana individuaallepingute alusel. 4-kuulist vangistust kandes kaotaks ta aga tõenäoliselt oma koostööpartnerid. Pere nimel on ta valmis tegema üldkasulikku tööd või kandma pikemajalist tingimisi karistust. Kinnitab, et maakohtus avaldatud kahetsus oli siiras. Kaitsja esitab oma apellatsioonis samasuguse taotluse – tühistada maakohtu otsus karistuse mõistmise osas, mõista uue otsusega kergem karistus, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega.
Kaitsja rõhutab, et KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse mõistmise eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Apellant leiab, et käesoleval juhul on kohus liialt keskendunud R. Aasametsa ebaviisakale käitumisele sündmuskohal, jättes arvestamata puhtsüdamliku kahetsuse. Kaitsja märgib, et kõik rahalised karistused ja trahvid on R. Aasametsal tasutud. Apellant rõhutab, et vabaduse võtmine peaks siiski olema viimane abinõu isiku seadusekuulekusele sundimisel.
Prokurör leidis, et apellatsioonid ei ole põhjendatud ning palus maakohtu otsuse muutmata jätta. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone.
Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, apellatsioonid on põhjendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud siiski põhjendamatult arvestamata kergendava asjaoluna R. Aasametsa poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse. Asjaolu, et R. Aasametsa on 2006.a analoogse kuriteo toimepanemise eest karistatud, ei sea kohtukolleegiumi hinnangul kahtluse alla süüdistatava poolt kõne all oleva kriminaalasja menetluses süü tunnistamise ja kahetsuse siirust. Seega arvestab kohtukolleegium R. Aasametsa kergendava asjaoluna KarS §-s 57 lg-1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kaitsja apellatsioonis esitatud viidet KarS §-le 56 lg-le 2, mille kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul on R. Aasametsa puhul karistuse eesmärgid saavutatavad ka KarS § 69 sätteid kohaldades. Kuivõrd R. Aasametsale mõistetud vangistuse kestus ei ületa kahte aastat ning ta on ise taotlenud üldkasuliku töö kohaldamist, siis on tema suhtes KarS § 69 sätete kohaldamiseks vajalikud formaalsed eeldused täidetud. Üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine eeldab aga tingimata ka materiaalsete eelduste olemasolu, st kuriteo raskuse ja süüdlase isiku arvestamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole R. Aasametsa süü suurus takistuseks KarS § 69 kohaldamisel. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei saa ka vastuvaidlematult väita, et tema puhul esineksid sellised asjaolud, mis seaksid kahtluse alla või välistaksid üldkasuliku töö reaalse täideviidavuse. KarS § 69 alusel vangistuse asendamise poolt räägib ka R. Aasametsa avaldatud enesekriitika (süü tunnistamine ja kahetsus) ning kinnitus selle kohta, et ta on suutnud pärast 2010.a juulis toimunut alkoholipruukimisest loobuda. Maakohus on oma otsuses toonud põhiliseks reaalse vangistuse mõistmise aluseks R. Aasametsa varasema karistatuse. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tohiks aga üldkasuliku töö kohaldamisest loobumise aluseks olla süüdlase varasem karistatus. Kohtukolleegium on seisukohal, et R. Aasametsale mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on otstarbekas ja sobiv. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Et R. Aasametsale on mõistetud kandmisele kuuluvaks vangistuseks 4 kuud, siis see vastab 240 üldkasuliku töö tunnile.
Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.11.2010.a otsuse Remi Aasametsale mõistetud vangistuse reaalse kandmise osas ning asendab vangistuse KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, rahuldades sellega süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid.
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Paavo Randma
Otsus parandatud 16 02 2011 määrusega Resolutsioon Asendada Tallinna Ringkonnakohtu poolt kriminaalasjas 1-10-15000 14. veebruari 2011. a otsuse resolutiivosas sõnad ”asendada Remi Aasametsale mõistetud kandmisele kuuluv vangistus – 4 kuud – KarS § 69 alusel 420 tunni üldkasuliku tööga” sõnadega ”asendada Remi Aasametsale mõistetud kandmisele kuuluv vangistus – 4 kuud – 240 (kakssada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga” Käesolev määrus lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2011.a otsuse lahutamatuks osaks ning määruse koopia saata kõikidele menetlusosalistele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.