Kriminaalasi nr 1-11-1749
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2011. a Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-1749 (10250102485)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Merje Raudla Tatjana Truuväärt -Grubeljas
Kriminaalasi
L.V süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
ik.XXX, kriminaal- ja väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
Kriminaalasi nr 1-11-1749 järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:
suhtes kohaldatud tõkend -
Kriminaalasi nr 1-11-1749 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus L.V süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.12.2010.a kell 00.00 ajal Kuressaare linnas Juhan Smuuli tn 5 juures mootorsõidukit Audi A4 reg. märgiga XXXXXX, põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse (rikkudes sellega Liiklusseadus § 74’17 lg 1 nõudeid) alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes grammis veres 2,77mg/g laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,71 mg/g. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani L.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.V-le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) kuuks. Süüdistatav L.V andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, sh. lisakaristuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Süüdistatava palub võimalusel korral vabastada teda menetluskulude tasumisest või kasvõi osaliseltki vabastada. Põhjendusena märgib süüdistatav, et ta töövõimetu, raha kulub ravimite ostmiseks ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ta on sõlminud kindlustusega kokkuleppe avariiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatav palub arvestada asjaoluga, et ta on oma süüst arusaanud ja kahetseb toimepandut. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja palub jätta arvestatava kaitsjatasu riigi kanda vabastades tema kaitsealuse kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.
Kriminaalasi nr 1-11-1749 Kaitsja toetab ka süüdistatava taotlust muude menetluskulude tasumisest osalist vabastamist. Prokurör ei esitanud menetluskulude tasumisest osalisele vabastamisele vastuväiteid. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab L.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – L.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg3 annab alust osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuuluks L.V-lt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 278,02). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt . Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks kohtulikus menetluses osalemise eest: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutluskaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 5 pooltundi ehk 5x15.98 eurot=79.90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 15.98 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 95.88 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav L.V on töövõimetuspensioni saaja (suurus 250 EUR-i), temal kulub rahalisi vahendeid ravimite muretsemisele, ülalpidamisel on üks alaealine laps. Süüdistataval lasub ka teisi rahalisi kohustusi. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. L.V-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 300 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. L.V ei oma kriminaal- ega väärteokaristatust, ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu ning seoses joobe määramisega teostatud ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse ning osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.