Kriminaalasi nr 1-10-17392
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg
10.veebruar 2011.a Tartu
ja koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-17392 kohtueelses menetluses 10260105975
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Kaija Sõster
Kriminaalasi
Janek Valtin süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Alar Häidberg
Süüdistatav
elukoht XXXXXXX XXX XX-XX, Tartu isikukood 37401104235 kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld
Kaitsja määratud korras
Aivar Kello
KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janek Valtin KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 4 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Janek Valtin ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Janek Valtini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Janek Valtinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks (viieks) kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse 5-ks kuuks äravõtmine hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust keegi ei
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kokkuleppes kajastatud süüdistus Janek Valtin’it süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.11.2010 kella 01.48 paiku Tartus Kaunase pst maja nr 81 juurest maja nr 79 suunas mootorsõidukit Nissan Primera, reg märk XXXXXX, olles alkoholijoobes.
Sellega pani Janek Valtin toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Janek Valtin’ile karistuseks 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janek Valtin 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 alusel võtta ära Janek Valtin’ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ja määratud kaitsjale makstud tasu 38 eurot 35 eurosenti (lk 1920: 19,17 eurot kohtueelses menetluses + 19,18 eurot kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4).
Kaitsja taotluse, jätta osa menetluskuludest riigi kanda, jätab kohus rahuldamata, kuna kohtul ei ole küllaldaselt alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu (KrMS § 180 lg 3). Süüdistataval ei lasu kohest menetluskulude hüvitamise kohustust. Juhul kui Janek Valtinil ei ole võimalik kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul menetluskulusid tasuda (KrMS § 423, KrMS § 417), siis on neid võimalik vastavalt oma võimalustele-sissetulekutele tasuda täitemenetluse käigus. Janek Valtin ei ole töövõimetu. Kui töövõimelisel Janek Valtinil sissetulekut ja vara ei ole, siis ei ole temalt võimalik ka riigituludesse midagi kinni pidada ja täitmine ei ole tema suhtes ka ebaõiglane (täitemenetluse seadustik § 45). Käesolevaks ajaks ei ole kohtule esitatud tõendeid, millistest kohtul oleks põhjendatud järeldada süüdistataval asjaolude esinemist, millistel oleks kohtul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Neid asjaolusid ei nähtu ka kriminaalasja toimikust. Heli Sillaots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.