Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-4241
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Jane Oidsalu
Prokurör
Jane Pajus
Kriminaalasi
Süüdimõistetu E.B (E.B) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
E.B elukoht (vabanemisel): xxx; isikukood: xxx; töökoht (vabanemisel): puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Niina Agarjova
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta E.B temale Tartu Maakohtu 24.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-104241 mõistetud liitkaristuse 10 (kümne) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt määratud kaitsjale makstud tasu 15 (viisteist) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu 15 (viisteist) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 24.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4241 tunnistati E.B süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati E.B süüdi ka KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi ning mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust. Lisaks tunnistati E.B süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning mõisteti E.B-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 01.06.2010. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.07.2010. a ja lõppeb 07.05.2011. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud, ära kandnud 08.01.2011. a. E.B on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, väärtegude eest on teda varem karistatud kaheteistkümnel korral. Kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla pooldavad E.B vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamist ning käitumiskontrollile allutamist, kuna E.B karistusaeg lõpeb 07.05.2011. a ning kinnipeetava vangistusest ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine käitumiskontrollile annaks talle parema võimaluse stabiilse elurütmi saavutamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu E.B seletas kohtule, et soovib ennetähtaegselt vabadusse pääseda. Ta on vanglas oma suhtumist ellu muutnud ning lubab vana tutvusringkonnaga enam mitte suhelda. Elukoht on tal vabaduses olemas. Töökohta ei ole, kuid süüdimõistetu tahab end töötuna arvele võtta. Möönab, et alkoholitarvitamine oli enne vangistust probleemiks. E.B soovib ravile minna ning sellest pahest jagu saada. Nõustub alluma käitumiskontrollile, kuna saab aru, et tal on muutumiseks vaja kriminaalhooldaja tuge. Prokurör Jane Pajus E.B vangistusest ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Ta viitas asjaolule, et süüdimõistetut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvalt on ta viibinud ka vanglas. On varem mitmel korral olnud kriminaalhoolduse all. Kõigele eelnevale vaatamata ei ole E.B oma eluviisi muutnud ning on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isegi vanglas olles on ta distsiplinaarrikkumise toime pannud. Seega pole põhjust uskuda, et seekordne vangistuski on oma eesmärgi täitnud ning järelikult risk uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Kaitsja leidis, et E.B tuleb vanglast enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav on lubanud muuta oma ellusuhtumist ning elada edasi seaduskuulekalt. E.B lubab tegeleda oma
alkoholiprobleemiga. E.B on olemas kindel elukoht oma ema juures, kellega tal on toetavad suhted. Kuigi vabaduses puudub kinnipeetaval töökoht, on kaitsja veendunud, et töö leidmine E.B-le raskusi ei valmista. Selle ajani saab E.B majanduslikult toetada aga tema ema. Kohtuniku seisukoht E.B mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on E.B temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.B poolt toimepandud kuriteod on reeglina olnud kas vara- või isikuvastased või siis avaliku rahu vastased. Kuritegude toimepanemist iseloomustab see, et need on valdavalt pandud toime grupiviisiliselt ning alkoholijoobe seisundis. E.B on enda sõnul vanglas oma suhtumist ellu muutnud ning lubab vana tutvusringkonnaga enam mitte suhelda. Samuti on ta valmis alluma käitumiskontrollile. Kohtunik leiab, et need lubadused on paljasõnalised, kuna kinnipeetava varasem käitumine on näidanud midagi muud. Nimelt selgub kohtule esitatud materjalidest, et E.B karistati kriminaalkorras esimest korda 05.11.2003. a. Käesolevaks ajaks on teda kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral. Neljal korral on teda karistatud reaalsete vangistustega. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist on E.B pannud toime uued õigusrikkumised. Kuritegusid on ta toime pannud ka käitumiskontrolli ajal, mistõttu on tulnud talle esialgu tingimisi mõistetud vangistused täitmisele pöörata. Seega varasem karistamine ei ole mõjutanud E.B oma väärtushinnanguid ning käitumist muutma. Kohtunik on seisukohal, et praegune vangistuski ei ole sundinud kinnipeetavat oma elus korrektiive tegema, sest isegi vanglas ei ole suutnud E.B korrarikkumisest hoiduda ning teda on distsiplinaarkorras karistatud noomitusega (II tl lk-d 5-10). Kohtunik leiab, et tõsiseltvõetav ei ole E.B lubadus sellegi kohta, et ta läheb alkoholivõõrustusravile ning püüab sellest pahest jagu saada. Toimikust nähtub, et E.B on varasema kriminaalhoolduse ajal mõjutatud muutma oma alkoholitarbimise harjumusi, kuid selline tegevus tulemusi ei andnud. E.B ise ei teinud vähemaidki jõupingutusi, et oma alkoholitarbimist piirata. Ülaltoodust tulenevalt on kohtunik seisukohal, et E.B ei suuda ennetähtaegselt vabanedes omaks võtta ühiskonnas aktsepteeritud ühiselu reeglistikku. Kinnipeetav on omandatud kriminaalsele subkultuurile omased väärtushinnangud ja hoiakud, mis ei allu kergelt muutustele. Samuti puudub tal valmisolek reaalselt tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning risk panna toime uusi kuritegusid on tema puhul liialt suur. Riski ei vähendaks E.B puhul isegi mitte kindla elukoha, tugeva lähivõrgustiku ning töökoha olemasolu. Toimikumaterjalidest nähtuvalt olid viimatimainitud tugifaktorid kinnipeetaval olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid neile vaatamata E.B jätkas õigusrikkumiste toimepanekut.
Tulenevalt kõrgest kuriteoriskist ei saa kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 31.96 eurot, millest 15.98 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt ning 15.98 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kohus arvestab E.B ainelist olukorda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.