Kriminaalasi nr.1-10-6303 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
02.veebruaril 2011.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-6303
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Piret Juuse juuresolekul Inga Kaljus
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
02.02.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid S.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.V, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.V on Viru Maakohtu 13.05.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistatud 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 sätteid kohaldades ja liitkaristust moodustades, loeti nimetatud karistus kaetuks Viru Maakohtu poolt 19.04.2010 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algus 08.06.2010 ja lõpp 08.06.2011. Kinnipidamisasutuses kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Kinnipeetaval on keskharidus ja omandatud on ehitaja ja elektriku kutse. Alates 1995 aastast töötas 4 aastat ametlikult õmblusvabrikus, 2007 aastal töötas xxx. Enamasti on olnud töötu või kinnipidamisasutuses. Vabanedes puudub töökoht. Kinnipeetaval on võlgnevusi 72 416,35 krooni. Viru Vanglas töötab alates 13.09.2010 koristajana. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust S.V tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. S.V ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ja soovib karistuse kanda lõpunu vangistuses. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S.V on varem 19 korral kriminaalkorras karistatud (enamuses varavastaste kuritegude eest) ning oli ka korduvalt kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav tarvitas alkoholi ja narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 72 416,35 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib järeldada, et S.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. S.V puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ osalemist vangistuse ajal. Samuti tuleks korda ajada elukoha küsimus. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale Viru Maakohtu 13.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 18.02.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.