Ärakiri 1-11-950
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2011. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-950 (10250102060)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
N.K süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1, § 22 lg 2 - § 320 lg 1, § 181 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
N.K
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
– elukoht *, telefon *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 11.04.2010 Lääne Prefektuuri poolt LS § 74 ́35 lg 1 alusel rahatrahv 480 krooni, trahv tasutud 19.04.2010, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld
Ärakiri 1-11-950
Ärakiri 1-11-950 Sellise tegevusega N.K pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teadvalt valeütluste andmise. Peale selle süüdistatakse N.K selles, et tema ajavahemikus 2010 juuli-august Lääne maakonnas Taebla vallas Turvalepa ja Nigula külas, eesmärgiga raskendada Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse menetluses olnud kriminaalasjas nr 10257000196 kohtueelses menetluses KarS § 121 tunnustel kvalifitseeritavas kuriteos tõe tuvastamist, kihutas M K, M K ja alaealisi M V, J-L L ja K T valeütluste andmisele, käskides nimetatud isikutel oma * E R poolt toime pandud kuriteo varjamise eesmärgil anda Haapsalu politseijaoskonnas tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selles, et 10.07.2010 öösel ei tekkinud Lääne maakonnas Taebla vallas Turvalepa külas toimunud koosviibimise ajal eramaa sildi lõkkesse viskamise teemal tüli ning keegi seltskonnas olijatest ei tarvitanud V G suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu andsid 04.08.2010 M K, 11.08.2010 M K ja K T, 16.08.2010 M V, 16.08.2010 J-L L tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi, eitades tüli tekkimist ja E R poolt V G suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kuigi tegelikult nägid nimetatud isikud 10.07.2010 öösel Tammaru mäel pealt, kuidas seal tekkinud tüli käigus lõi E R mitmel korral V G rusikaga näkku. Sellise tegevusega N.K pani toime KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teadvalt valeütluste andmisele kihutamise. Peale selle süüdistatakse N.K selles, et tema ajavahemikus 2010 juuli-august Lääne maakonnas Taebla vallas Turvalepa ja Nigula külas, eesmärgiga raskendada Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse menetluses olnud kriminaalasjas nr 10257000196 kohtueelses menetluses KarS § 121 tunnustel kvalifitseeritavas kuriteos tõe tuvastamist, käskis alaealistel K T ja M V ning M K vahendusel J-L L oma * E R poolt toime pandud kuriteo varjamise eesmärgil anda Haapsalu politseijaoskonnas tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selles, et 10.07.2010 öösel ei tekkinud Lääne maakonnas Taebla vallas Turvalepa külas toimunud koosviibimise ajal eramaa sildi lõkkesse viskamise teemal tüli ning keegi seltskonnas olijatest ei tarvitanud V G suhtes füüsilist vägivalda, mistõttu 11.08.2010 andis K T, 16.08.2010 M V ja 16.08.2010 J-L L tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi, eitades tüli tekkimist ja E R poolt V G suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kuigi tegelikult nägid nimetatud isikud 10.07.2010 öösel Tammaru mäel pealt, kuidas seal tekkinud tüli käigus lõi E R mitmel korral V G rusikaga näkku. Sellise teoga pani N.K toime KarS § 181 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kaasatõmbamise kuriteo toimepanemisele. Prokuröri poolt kohtus N.K 'le nõutud karistus: KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 181 ja § 22 lg 2 - 320 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks on 5 vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud 5 kuud (150 päeva) vangistust 300 tunni üldkasuliku tööga Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse järelevalve all. ÜKT tegemise tähtajaks on 9 kuud. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad.
Ärakiri 1-11-950 Tõkend – N.K suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 103/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb N.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 208,52). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A.Tamm N.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 115,05 eurot /tl 119/ ning kohtumenetluses summas 130,21 eurot, kokku 245,26 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasuja kulu, mis seondub sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega kuulub N.K-lt väljamõistmisele kaitsjatasuna 134,22 eurot ja riigi kanda tuleb jätta kaitsja tasu 111,04 eurot. Kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see 96,20 krooni s.o. 6,15 eurot /tl 113/.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.