lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-16898/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-16898/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1008
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-16898/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja06.01.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruar menetlus 1-10-16898

Tallinn,

kirjalik

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Katškovskaja ja Sten Lind

Julia

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06 jaanuari 2011 otsus kokkuleppemenetluses

Kriminaalasja number

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.N-i määruskaebus hagide ja menetluskulude väljamõistmise osas.

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 06. jaanuari 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-10-16898 P.N-i süüdistuses KarS § 199 p 9, KarS § 263 p 1,2 järgi jätta muutmata ja menetluskulude väljamõistmise osas jätta P.N-i kaebus rahuldamata. 2/ Tsiviilhagide väljamõistmise osas jätta P.N-i apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määrusele võib esitada kaebuse läbivaatamata jätmise osas määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest, muus osas on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada vaid advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 06. jaanuari 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16898 mõisteti P.N kokkuleppemenetluse kohaldamisega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 8 kuulise vangistusega, KarS § 263 p 1,2 järgi karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Kohtuotsusega mõisteti välja 9 kannatanule kuritegudega tekitatud kahju vastavalt esitatud hagidele ja riigituludesse menetluskuludena sundraha 417,03 eurot ja kaitsja tasu 260.77 eurot.
2.P.N esitas Harju Maakohtu otsuse peale kaebuse, milles ei nõustu hagidega ega kaitsjatasu väljamõistmisega. Märgib, et tal ei ole tööd ega raha kulude tasumiseks ja palub teda nende maksmisest vabastada või neid vähendada. Leiab, et kuna kaitsja temaga ei suhelnud, pole ta oma tööd teinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Kuna apellatsioonis on väljendanud süüdistatav ka oma mittenõustumist hagidega, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Prokurör on sõlminud süüdistatavaga kokkuleppemenetluseks nõusoleku protokolli/ t.lk. 97-98/, kus süüdistatav on nõustunud koos kaitsjaga 20.12.2010.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati P.N-ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, P.N ja kaitsja. Samal päeval sõlmisid prokurör, P.N ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ja väljamõistmisele kuuluvate tsiviilhagide suurus/ t.lk. 99-103/. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale tema õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. P.N-ile on süüdistuse sisu olnud arusaadav, ta oli selle kokkuleppega nõus, jäi kokkuleppe juurde ja selgitas, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Süüdistataval oli võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud.

Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohus leiab, et maakohus on P.N-i süüditunnistamisel, karistamisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, sealhulgas väljamõistetavate tsiviilhagidega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku

9.peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb esitatud kaebus tsiviilhagisid puudutavas osas jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata.
4.KrMS § 189 lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna P.N on oma kaebuses vaidlustanud ka menetluskuludena kaitsjatasu väljamõistmist siis ülaltoodu alusel kuulub nimetatud küsimus lahendamisele määruskaebemenetluse korras, milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid ja on võimalik ka kokkuleppemenetluses. KrMS § 175 lg 1 p 4 kehtestab, et menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 45 kehtestab kaitsja osavõtu kriminaalmenetlusest, seejuures ka kohustusliku osavõtu hetke ning vastavalt esitatud materjalidele ongi prokuratuuri poolt määratud P.N-ile riigi õigusabi andmine hetkest kui seadus kaitsja osavõtu teeb kohustuslikuks, antud juhul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Samuti on kokkuleppemenetluse alustamiseks läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmisel kohustuslik kaitsja osavõtt. Kõikidest menetlustoimingutest kaitsja osavõtt kuulub kaitsjale hüvitamisele, mida ka vastavalt prokuratuuri määrustele on tehtud.

Määruskaebuses esitatud asjaolu, et süüdistatav on kaitsjaga vaid kahel korral kohtunud, ei tähenda, et kaitsja pole menetlustoimingutel osalenud või et pole alust kaitsjatasu väljamõistmiseks. Kohtulikust menetlusest võttis osa U.Simon ja vastavalt esitatud taotlusele on kohtumäärusega kaitsja kohtuistungil osalemise eest hüvitatud vaid ühe pooltunni eest, ehk miinimumtähtaja eest /4 kd. t.lk 115 /. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsusega on süüdimõistetult menetluskulud välja mõistetud põhjendatult ja kooskõlas seadusega ning selles osas otsuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Menetluskulude osalist riigi kanda jätmist pole süüdistatav kohtuistungil taotlenud, täielikku riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et süüdimõistetul puudub sissetulek ja rahalised vahendid, ei anna iseenesest alust jätta ka osa menetluskulusid riigi kanda.

5.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06. jaanuari 2011. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-16898 muutmata ning esitatud määruskaebuse menetluskuludena kaitsjatasu väljamõistmise osas rahuldamata.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

STEN LIND

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.