1-10-2187
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2011.a. Valga Kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-2187
Täitmiskohtunik
Hele Ilisson
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldusametnik Kätlin Kelner Prokurör Valdo Gerassimov Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne B.A suhtes
Taotlus
Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes KarS §87 lg.2 ja KrMS §432 lg.3 kohus m ä ä r a s: Pikendada B.A-le Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 19.04.2010.a. kohtuotsusega nr 1-10-2187 määratud katseaega kuue (6) kuu võrra, s.o. kuni 18.oktoobrini 2011.a. (20.10.2011..a.). Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS §386 ja 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruse ärakirjad anda süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusse.
Menetluse käik B.A mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.04.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-2187 KarS §202 lg 1 järgi ja KarS §87 lg 1 p 2 ja §87 lg 2 alusel vabastati B.A karistusest ning kohaldati B.A suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks, millise aja jooksul on B.A kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Samuti määrati B.A kriminaalhooldaja järelevalve alla. B.A kohustati KarS §75 lg.2 p.2,8 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 08.12.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et B.A ei täida talle pandud kontrollnõudeid: ta on rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi. Kriminaalhooldusametniku taotlus
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. B.A mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.04.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-2187 KarS §202 lg 1 järgi ja KarS §87 lg 1 p 2 ja §87 lg 2 alusel vabastati B.A karistusest ning kohaldati B.A suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks, millise aja jooksul on B.A kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Samuti määrati B.A kriminaalhooldaja järelevalve alla. B.A kohustati KarS §75 lg.2 p.2,8 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 08.12.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et B.A ei täida talle pandud kontrollnõudeid: ta on rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi. 10.11.2010.a. tehtud nõudekirjast Lõuna Prefektuuri Valga politseijaoskonnale väärteomaterjalide koopia saamiseks selgus, et 05.11.2010.a. on B.A pannud toime väärteo AS §71 järgi. Lõuna Prefektuuri Valga politseijaoskonnast väljastatud väärteomaterjalidest nähtus, et B.A , olles alaealine, tarbis 05.11.2010.a. alkohoolset jooki viina. Kriminaalhooldaja on taotlenud B.A suhtes katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Asja materjalidega ja kriminaalhooldaja seletustega on tõendatud, et B.A on teisi Tartu Maakohtu 19.04.2010.a. kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi täitnud korrektselt: on käinud kriminaalhooldusametniku juures registreerimas kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel; on esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid oma elukoha osas ja elatusvahendite kohta jne. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning põhjalikult tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku seisukoht B.A-le määratud katseaja pikendamise osas on põhjendatud. Arvestades kuriteo raskust, mille eest B.A süüdi tunnistati ning tehiolusid, mis olid aluseks käitumiskontrolli kohustuste mittetäitmise osas, peab kohus otstarbekaks pikendada B.A katseaega kuue kuu võrra. Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 87 lg.2 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. Kohus leiab, et M.teder on rikkunud talle otsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ning käesoleval juhul on rikkumise maht proportsioonis nõutava tagajärjega s.o. katseaja pikendamisega. Kohus leiab, et katseaja pikendamine aitab realiseerida kohtuotsusega taotletavat eesmärki – annab võimaluse isikul elada õiguskuulekat elu. Kohus asub seisukohale, et taotlus B.A katseaja pikendamiseks kuue kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Katseaja pikendamise tähtaja määramisel arvestab kohus asjaolu, et B.A on kuriteo, mille eest teda karistati, toime pannud alkoholijoobes ning vaatamata sätestatud lisakohustusele mitte tarvitada alkoholi on ta nimetatud keeldu taas rikkunud, seetõttu on põhjendatud B.A-le määratud katseaja pikendamine kuue kuu võrra. Seega leiab kohus, et B.A katseaega tuleb pikendada, arvestades kriminaalhooldusnõuete rikkumise raskust, kuue kuu võrra. Hele Ilisson kohtunik 31.01.2011.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.