Kohtulahend

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon B.E süüdistatakse selles, et tema 08.08.2010 kella 15.00 ajal Tartus XXX korteris XX lõi oma lapseealist poega J.A. ühe korra käega vastu silma piirkonda tekitades valu ja parema silma piirkonna verevalumi. Samuti tema 10.08.2010 kella 16.00 ajal Tartus XXX korteris XX lõi oma lapseealist poega J.A. ühe korra rusikaga vastu vasakut kõrva tekitades valu, kõrva verevalumi ja turse. Seega tema, teise inimese löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada B.E KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 12.08.13.08.2010 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui B.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 2 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot (600 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. B.E on töötu, seega käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib Aivar Lillole üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi 12 kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.