lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-11105/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-11105/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-11105/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2011

Kriminaalasja number

1-10-11105

Kohtukoosseis

Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 02.11.2010. a otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav N.K

Süüdistatav

Ik 47910170000; XXXX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXX, emakeel – vene keel, ei tööta; elukoht: XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud.

Resolutsioon Jätta N.K apellatsioon

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 02.11.2010. a otsusega mõisteti N.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, vähendas

kohus mõistetud karistust 1/3 võrra. Ühtlasi mõistis kohus N.K-lt kannatanute kasuks välja vastavalt 20753,75 ja 6685 krooni.

2.Maakohtu otsuse peale esitas N.K apellatsiooni, milles taotles talle mõistetud karistuse kergendamist. Ta märkis, et tunnistas oma süüd ja kahetses. Tal on olemas kindel elukohtr ja ta saaks vabaduses viibides töötada, kuigi mitteametlikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
4.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes mõistetud karistus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. KarS § 199 lg-le 2 vastava teo eest on ette nähtud kuni 5-aastane vangistus. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud 6-kuulise vangistuse, mida vähendas omakorda 1/3 võrra. Seega mõistis maakohus sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Arvestades, et N.K on varem samalaadsete tegude eest kriminaalkorras karistatud, maakohtu otsusega mõisteti ta süüdi kahes varguse episoodis, vargustega tekitas ta kahju kokku 27 438,75 krooni, on maakohtu mõistetud karistus igati isiku süüle vastav ning üldise kohtupraktikaga võrreldes isegi leebe. Asjaolu, et isikul on olemas kindel elukoht, ei anna alust karistuse vähendamiseks. Sama kehtib ka töökoha olemasolu kohta, pealegi oleks töökoht N.K väitel mitteametlik. Maakohus on ka põhjendanud, miks ta sellise karistsue mõistab.
5.Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Sten Lind

Meelika Aava

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.