Kohtulahend

Kaitsjad

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.P KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud. Süüdi tunnistada T.P KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 1 kuu. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista T.P-le liitkaristuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusega Harju Maakohtu 13.05.2010.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus, see on 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Lugedes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, see on 6 kuud (03.06.2010.a. kuni 02.12.2010.a. ) karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 26.01.2011.a. Võtta T.P vahi alla kohtusaalist. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista T.P-lt sundraha 417,03 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel välja mõista T.P-lt õigusabikulud 162, 99 eurot riigi tuludesse.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-11018, T.P ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Asitõend: CD plaat helisalvestusega asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (26.02.2011.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 1.Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid,millele tuginetakse. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et T.P viibides 03.06.2010.a. kella 16:00 paiku Harjumaal Xxx asuvas eramus tungis kallale oma endise elukaaslase isa VB’ile, haaras tal kahe käega kaelast ning kägistas, tekitades viimasele füüsilist valu. Seega T.P, tekitades teisele inimesele valu muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. T.P süü on tõendatud kannatanu VB ütlustega selle kohta, et T.P teda süüdistuses näidatud ajal ja kohal solvas tema abikaasat, märatses ja lõhkus dušširuumi segisti, kui tema hakkas teda keelama, tungis talle kallale, üritas lüüa, kägistas kaelast kahe käega nii, et tal hing kinni jäi ja tal oli valus. Suuri vigastusi ei olnud, kael valutas. VB ja VB surusid kahekesi T.P rahunemiseks põrandale. Kägistamist nägi pealt KL, kelle tunnistuste järgi VB T.P ei ähvardanud ega provotseerinud. Tunnistaja VB seletas kohtule, et T.P tungis tema isale kallale, kallaletungi ta küll ei näinud, aga kuna T.P oli alkoholijoobes ja agressiivne, siis tema läks majast välja ja hakkas kohe politseile helistama. Kui ta tuppa tagasi läks, siis nägi, et T.P hoiab isal kahe käega kõrist kinni.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et T.P , viibides 03.06.2010.a. kella 16:00 paiku Harjumaal Xxx asuvas eramus füüsilise vägivalla kasutamise – kägistamise ajal VB suhtes ning peale seda ähvardas VB ära tappa. VB’il oli alust karta T.P ähvarduste täideviimist T.P vägivaldse käitumise tõttu. Seega T.P pani toime tapmisega ähvardamise, mille täideviimist oli kannatanul alust karta, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 järgi. T.P süü on tõendatud kannatanu VB ütlustega selle kohta, et kägistamise ajal ja ka peale seda ähvardas T.P , et saab tema nagunii kätte, et temaga on lõpp ja kaua ta ei ela. Tema oli kindel, et selline asi võib juhtuda, sest vägivalda oli T.P tarvitanud ka varasemalt. Võttis asja rahulikult, kuna sel hetkel mõtles sellele, et ei tohi iialgi alla anda, peab olema lootus ja väljapääs, et ennast tuleb kaitsta. VB seletas kohtule, et kägistamise ajal karjus T.P tema isale, et ta tapab ta ära. Selliseid ähvardusi on ta välja öelnud ka varem, kuid siis nad ei ole sellele reageerinud. Tunnistaja TL seletas kohtule, et ta kartis T.P, ta on ka varem vägivaldne olnud. T.P ähvardamise osas tunnistab vaid seda, et ta ähvardas kõiki pereliikmeid siis, kui oli juba kinni seotud ja konkreetselt kedagi ei ähvardanud. Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistajate ja kannatanute ütlustes, mis on omavahel kooskõlas ja loogilised. Seevastu T.P on oma ütlusi muutnud ja tema ütlused teiste tõenditega ei haaku. Kohus leiab, et Kars § 120 koosseis on antud juhul täidetud. Kuna kannatanu pidas tapmisähvarduse realiseerimist vägagi reaalseks, kägistati teda ju kahe käega jõuliselt kaelast, nii et kael sellest hiljem valutas ja kägistamise ajal tekkis kannatanul lämbumistunne. Samal ajal ütles T.P, et tapab ta. Kannatanu ei tundnud paanilist hirmu vaid oma varasema elukogemuse tõttu. Nagu ta ise kohtule seletas, lootis ta siiski oma jõududega olukorrast välja tulla vaatamata sellele, et ta ähvardust reaalseks pidas. Asjaolud, millel kannatanu kartus põhines, olidki ähvardusega samaaegselt kaasnev tegu (kaelast kägistamine), samuti teadmine, et T.P on ka varem vägivaldne olnud, samuti süüdistatava alkoholijoove, samuti varasem karistatus vägivaldsete kuritegude eest. Kannatanule kui endisele pereliikmele olid need asjaolud teada väga hästi. 2.Tõendid, mida kohus usaldusväärseteks ei pea ja põhjendused. T.P on andnud kohtueelsel menetlusel võrreldes kohtus antud ütlustega, erinevaid ütlusi. Esmalt on rääkinud, et ta mäletab, et hoopis kannatanu ründas teda. Kohtus seletas, et sai löögi dušširuumis pähe, kes teda lõi, ei näinud. Kallale tungiti hoopis temale. Oma ütluste muutmist mõistusepäraselt seletada ei oska ja kohtu arvates tuleb tema ütlused tõendite loetelust välja jätta.

4.T.P puhul ei esine kohtu arvates karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. T.P küll vabandas kannatanu ees, kuid tema vabandus oli üldsõnaline ja ei tulenenud konkreetsetest kriminaalasjas kirjeldatud tegudest.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.