Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu U.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja omastamise 2008 novembris Tartu linnas, eesmärgiga saada varalist kasu, lubas korraldada J.S. kuuluva sõiduauto MB 230 E reg nr XXX XXX müüki ja kinnitas talle, et müüja saab auto eest 100 000

krooni (6 391.16 €). Luues kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse sooritustest, mida ta kavatses autoga teha, eesmärgiga saada sõiduk oma valdusesse, teatas U.K 08.11.2008 J.S., et ostab auto 100 000 krooni eest ära ning lubas tasuda raha pangaülekandega peale auto ostja nimele ümberregistreerimist ARK-s. J.S. andis sõiduki üle U.K-le ja volitas teda sellega sõitma. Seejärel pakkus U.K sõidukit müügiks M.T. ja A.B. 28 000 krooni (1 789.53 €) eest. Kui ostjad tehinguga nõustusid, kutsus U.K auto müüja ja ostjad Tartus Sepa 23 asuvasse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroosse sõiduki ümbervormistamiseks M.T. nimele. Seejuures lähtus S U.K-ga sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt auto müügihind pidi olema 100 000 krooni. Tegelikult sai U.K B käest peale autoregistris kande tegemist auto eest 28 000 krooni (1 789.53 €), varjas S eest raha saamist ja summa suurust ning jättis selle endale. Kui S raha nõudis, tõi U.K talle korduvalt erinevaid väljamõeldud ettekäändeid miks ta 100 000 krooni S ära maksta ei saa. Eelnimetatud pettusega sai U.K varalist kasu 28 000 krooni (1 789.53 €) ja tekitas J.S. varalise kahju 100 000 krooni (6 391.16 €). 2009 juulis Tartu vallas Tila külas, eesmärgiga saada varalist kasu, leppis kokku M.S. , et ostab temalt ära ekskavaatori Ford 655C reg nr XXXX, milline oli M.S. valduses tema elukaastase T.P. poolt talle pärandatud varana. Luues kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse sooritustest, mida ta kavatses ekskavaatoriga teha, eesmärgiga saada sõiduk oma valdusesse, teatas U.K M.S. le, et ostab ekskavaatori ära 69 000 krooni (4 409.90 €) eest. Ekskavaatori vormistamine ostja nimele pidi jääma ajaks, kui pärandi vastuvõtmine on vormistatud, samas selgitas U.K S, et ümbervormistamise tagatiseks soovib ta ostu-müügi lepingut ARK-is omanikuna registreeritud T.P. ja J.K. nimelise isiku vahel, kelle nimele U.K soovib ekskavaatori registris kirjutada. Usaldades U.K juttu selle kohta, et leping jääb vaid tagatiseks ja seda käiku ei lasta, andis M.S. ekskavaatori U.K-le üle ja koostas 21.juuli 2009 kuupäeva kandva ostu-müügi lepingu T.P. nimelt. U.K maksis S ekskavaatori eest 4000 krooni (255.65 €), 65 000 krooni (4 154.26 €) lubas tasuda ühe nädala jooksul. Ettekavatsetult jättis U.K raha tasumata ja kui S nädala möödudes raha küsis, lubas kohe tasuda ning tõi augustist septembrini 2009 pidevalt erinevaid väljamõeldud ettekäändeid, miks ta maksta ei saa ning seejärel enam telefonile ei vastanud ja M.S. l ei õnnestunud teda leida. Saanud ekskavaatori oma valdusesse, müüs U.K selle koheselt 55 000 krooni (3 515.14 €) eest Jaak Sarapuule ja Märt Puusepale, saades seeläbi varalist kasu eelnimetatud summas ning põhjustades M.S. le varalise kahju 65 000 krooni (4 154.26 €). Sellega pani U.K toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. Tsiviilhagid on esitanud: J.S. 6391.16 € (100 000 krooni); M.S. 3 834.70 € (60 000 krooni). Süüdistatavale kohaldatud tõkendid 30.04.2009 elukohast lahkumise keeld (tl 22); 05.04.2010 elukohast lahkumise keeld (tl 76). Arestitud vara ei ole. Karistuse liik ja määr: prokurör nõuab U.K-le karistuseks KarS 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust U.K-le Tartu Maakohtu 07.12.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 k 27 p võrra ja liitkaristusena mõista talle 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada U.K-le mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1444 tundi (722 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 € II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et U.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et U.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.K süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et U.K on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,02 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.