Kohtulahend

eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2007.a ja lõpeb 28.03.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 16.12.2010.a. Tartu Vangla edastas 15.12.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on Alexei Korobovi kandmata karistusaeg 2 kuud 9 päeva vangistust. Alexei Korobov on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 21.11.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg 1 järgi 2 kuud aresti; 2) 08.03.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg 1 järgi 10 päeva aresti; 3) 18.06.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg 1 ja § 143 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 3 kuud vabadusekaotust; 4) 30.09.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 2, 3 - § 15 lg 2 järgi 1 aastat vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 5) 05.02.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud 17 päeva vangistust; 6) 26.07.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust, sellest KarS § 74 lg 2 alusel 1 aasta vangistust ja KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 7) 01.06.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi 4 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud 20 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Alexei Korobovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab s, et Alexei Korbovi ei ole võimalik vabastada enne tähtaega, sest tema kriminaalne käitumine on olnud niivõrd intensiivne, et uue kuriteo toimeopanemise riskid on hinnatud kõrgeks. Käitumine vangistuses on olnud mitmel korral distsiplinaarkaristuse vääriline ja kuriteod, mille eest karistust kannab, on rasked. Kaitsja leiab, et Alexei Korobovi võiks vabastada enne tähtaega, kuna isik ise on avaldanud, et soovib peale pikka vangistust teatavat järelevalvet. Kuigi tal on kanda vaid paar kuud vangistust, on ta nõus võtma kohustuse alluda aasta jooksul kriminaalhooldusele. Alexei Korobov ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega, et tal oleks vabaduses mingi kohustus, mis hoiaks teda tagasi kuritegelikust käitumisest. Vabanedes asuks ta elama ema sõbranna juurde. Samuti loodab ta saada tööle isa kaudu, kes töötab sadamas – ka varem on ta seal tööd teinud. Korobov selgitab, et tema elu on viimase vangistuse ajal muutunud – ema on surnud – ja nüüd tuleb tal hakata ise enda eest vastutama, pole enam kellelgi loota. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Alexei Korobov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alexei Korobov on küllaltki lühikese perioodi jooksul karistatud kriminaalkorras kaheksal korral ja korduvalt kandnud ka vangistust. Varasemalt määratud käitumiskontrolli perioodid ei ole olnud tulemuslikud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on karistused pööratud täitmisele. Eelnevast tuleneb, et kriminaalhooldus ei ole olnud piisav mõjutamaks

2 (3)

isikut uusi kuritegusid toime panemast. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et tal on olnud probleeme kehtestatud normidest kinnipidamisel ka vangistuse ajal – teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Rikkumiste tõsidust väljendab see, et kuuest karistusest viiel korral on peetud vajalikuks karistada teda kartseriga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Alexei Korobov peaks vabanema vangistusest 28.03.2011.a, see tähendab, et käesoleva määruse jõustumise ajaks on kandmata karistuse tähtaeg vähem kui kaks kuud. KarS § 76 lg 21 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Seega, isegi kui muud asjaolud seda võimaldaks, puuduks käesoleval ajal ka eelnimetatud sättest tulenevalt võimalus Alexei Korobovi vabastamiseks ennetähtaega. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Alexei Korobov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.