Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Tomp`i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Tomp on Tartu Maakohtu 02.10.2008 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistatud 1 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s. o 2 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõistetud 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.09.2008 ja lõpp 31.08.2011. Kinnipidamisasutuses kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub ta elama vanaema HxxxAxxxi juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Lühiajaliselt õppinud xxx instrumentaal-lukksepa eriala. 16. eluaastast töötanud ehitajana ning ka erinevates ettevõtetes töölisena. Vahetult enne vangistust xxx, mis kuulus kinnipeetavale. Viimane kuritegu on seotud kelmusega kinnipeetava poolt juhtivas ettevõttes. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Alates 29.07.2010 vormistati kinnipeetav tööle abitöölisena ehitusfirmas xxx, kuid vastavalt tööandja taotlusele lõpetati töösuhe. Vangistuse ajal ei ole õppetöös osalenud, kuna ei pea hariduse omandamist vajalikuks. Enne vangistust esines probleeme alkoholiga. Väidetavalt 2005 a alkoholi ei kuritarvita. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Margus Tompi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. M.Tomp on varem olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid katseaja kulgu võib pidada suuresti ebaõnnestunuks. Kinnipeetavale mõistetud vanglakaristuse lõpuni on jäänud vähem kui 1 aasta ning seega on käesoleval hetkel tegu M.Tompi viimase võimalusega vabaneda ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametnik saab pooldada M.Tompi ennetähtaegset vabastamist ainult siis, kui kinnipeetav on nõus loobuma oma tööst ettevõtjana ja asuma palgalisele tööle. Juhul, kui M.Tomp jätkab töötamist juhatuse liikmena, FIE-na või muus samavõrra vastutusrikkas ametis, on uue kuriteo risk liiga suur ning kriminaalhooldajal puuduvad vahendid riski maandamiseks Margus Tomp taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör taotleb süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Margus Tomp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Margus Tomp on 2-l korral karistatud väärteokorras (viimati 2006 a Alkoholiseaduse § 70 alusel). Kriminaalkorras on varem karistatud 4 korda (varavastaste kuritegude eest) ning oli ka kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uued varavastased kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust tegutses kinnipeetav FIEna ning toimepandud kuriteod (kelmus) on seotud tema äritegevusega. Seega võib järeldada, et Margus Tompi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale Tartu Maakohtu 02.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma(allkiri)

Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2011.a kohtumäärusega

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 16.02.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.