Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-8971
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
19. jaanuar 2011, Tallinn
Kriminaalasi
M.R süüdistuses KarS§ 199 lg 2 p 5,9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2010 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav M.R
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Algis Sepp
Süüdistatav
M.R , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses viibinud 14 päeva, kinni peetud 09.08.2010
Kaitsja
Vandedavokaat Toomas Bekker
Jätta Harju Maakohtu 27. oktoobri 2010 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8971 M.R süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Telefoni leidis ta lume seest A. Š. maja juurest. Sai teada telefoni kuulumisest V. S. alles nädal pärast leidmist. Tušši ta ei varastanud vaid arvab, et pani selle teise leiti peale, sellest ka segadus. Kuritegu avastati seoses videosalvestisega, teda kauplusest kätte ei saadud, seetõttu olid töötajad huvitatud vara maksumuse kättesaamisest ja esimese ettejuhtuva isiku süüdistamisest. Inventuuri läbi ei viidud. Palub teda mitte karistada vangistusega, anda veel viimane võimalus vabaduses elu korraldamiseks.
toimepanemine, pole rahalise karistuse mõistmine kooskõlas seadusega ega väljakujunenud kohtupraktikaga. Süüdistatav on kuriteod toime pannud ajal, mil tal oli mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku töö päevadega ning ta oli allutatud kriminaalhooldusele. KarS § 69 lg 7, millest maakohus ka lähtus, näeb alternatiivideta ette sellisel juhul vaid üldkasuliku töö tegemata jäetud osa täitmisele pööramist ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist. Seega on antud juhul M.R enda käitumisega, uute kuritegude toimepanemistega loonud olukorra, kus tal tuleb kanda reaalset vangistust ning tema allutamine kriminaalhooldusele ei ole võimalik. Mõistetud reaalse vangistuse tähtaega on maakohus piisavalt põhistanud ning kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus arvestanud nii süü suuruse kui süüdlase isikuga ning karistust kergendavaid asjaolusid, mis oleksid jäänud maakohtu poolt tähelepanuta, apellatsioon ei kajasta. Kohtukolleegium leiab, et varem üle 10 korra varavastaste kuritegude eest karistatud isikule, kes jätkab kuritegude toimepanemisi ja seda tuvastatuna 12 korral, mõistetud 1 aasta ja 3 kuuline vangistus vastab nii toimepandu raskusele ehk süü suurusele kui ka süüdistatava isikule ning selle muutmiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.