lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5269/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-5269/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
846
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5269/10Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-5269

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2011. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-5269

Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kea Lemming

Tõlk

Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2011. a Tallinnas, avalik kohtuistung

Apelleeritud kohtuotsus

A.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 – 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav A.N

Prokurör

Ülle Jaanhold

Süüdistatav

A.N

Kriminaalasi

XXX elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-X, ei tööta, varem 11 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 30.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 7 kuu vangistusega, kinni peetud 06.01.2010. a Kaitsja

vandeadvokaat Mati Senkel

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus A.N-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 21. jaanuaril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsusega üldmenetluses tunnistati A.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 – 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 6. jaanuar 2010. a. A.N-ilt mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsja tasu 2300 krooni, mis tuleb tal tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.A.N tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 6. jaanuaril 2010. a sisenes lukustamata ukse kaudu Tallinnas ühte XXXXXXXX X elamu korterisse ning võttis sealt ära mitmesugust vara kokku üle 26 000 krooni väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest korteri omanik pidas ta trepikojas kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.N, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse, temalt sundraha ja määratud kaitsja tasu väljamõistmise osas. Apellant avaldab rahulolematust prokuröri ja kaitsja töö suhtes, kes ei teinud talle ettepanekut menetleda kriminaalasja lühimenetluses ja pikendasid sellega põhjendamatult menetlustähtaega. A.N ei ole nõus kohtuotsuse põhjendustega, mille kohaselt ei peetud tema karistamist rahalise karistusega võimalikuks. Samas avaldab apellant kahtlust, et vaevalt ringkonnakohuski tema sellekohase taotluse rahuldab. Lisaks sellele taotleb ta end vabastada sundraha ja kaitsjatasu hüvitamisest, sest rahaliste vahendite puudumisel on tal seda raske teha.
4.Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav apellatsiooni osaliselt ja taotles kohtuotsuse tühistamist temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni temalt menetluskulude väljamõistmise osas ja palus jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seega võimaldab seadus jätta menetluskulud riigi kanda vaid osaliselt. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellandi väide, et temalt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna tal puudub käesoleval ajal töökoht, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. A.N viibib vabaduses, ta on töövõimeline isik, mistõttu tal on võimalus leida endale töökoht. Kahju on võimalik hüvitada ka süüdistatava vara arvelt. Apellant ei ole tõendanud, et tal selline vara puudub. Seetõttu on

2(3)

kohtukolleegium seisukohal, et A.N ei käi menetluskulude hüvitamine üle jõu ning puudub alus jätta neist osa riigi kanda. A.N on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.N on varem 11 korda kriminaalkorras karistatud. Väärteomenetluse korras on teda karistatud 16 korda. Seega kulub igal aastal suur osa tema sissetulekust trahvide maksmiseks. Käesolev rikkumine oli niivõrd tõsine, et tõi kaasa järjekordse kriminaalvastutuse. Seega pidi A.N möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et A.N-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav A.N jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus A.N-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Malle Preimer

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.