Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Kõik Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud, töövõtulepingud, ja kui on, muud lepingud);



Iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm kohta;



Iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel esitatud arved;



Iga Lespets OÜ poolt DSN OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev dokument;



Kõik Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud, töövõtulepingud, ja kui on, muud lepingud);



Iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm kohta;



Iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel esitatud arved;



Iga Lespets OÜ poolt Camiones OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev dokument;



Selgitus iga Lespets OÜ poolt E.K-le tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada, mille eest vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid;



Selgitus iga Lespets OÜ poolt E.N-ile tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada, mille eest vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid.

Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peavad E.K ja E.N osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadavad, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Kohus hoiatab E.K-d ja E.N-i PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes, et kui nad ei täida teabe andmise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada nende suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

I Asjaolud Circle K Eesti Aktsiaselts (võlausaldaja) esitas 06.09.2024 Viru Maakohtule avalduse Lespets OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-24-13460). Viru Maakohus edastas avalduse 09.09.2024 alluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue Circle K Eesti AS (kehtetu ärinimi Aktsiaselts Eesti Statoil) ja Lespets OÜ (kehtetu nimi KilluMees OÜ) vahel 29.09.2011 sõlmitud kliendikaardilepingust ning 06.07.2022 sõlmitud lepingu lisast. Kliendikaardilepingu punkti 1.3 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks lepingule kohaldatavad kliendikaardi lepingu üldtingimused. Võlgnik on jätnud võlausaldajale tähtaegselt tasumata kaupade ja teenuste eest esitatud arved kogusummas 50 708,54 eurot. Võlausaldaja nõue 26 197,63 euro ulatuses muutus sissenõutavaks 30.07.2024 ning nõue 24 510,91 euro ulatuses muutus sissenõutavaks 29.06.2024. Võlausaldaja volitas võlgnevuse sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ-d. Julianus Inkasso OÜ saatis 01.08.2024 võlgnikule posti teel võlateatise, kuid võlgnik võlateatisele ei reageerinud. 05.08.2024 esitas Julianus Inkasso OÜ võlgnikule pankrotihoiatuse, mille kohtutäitur K. P. toimetas 08.08.2024 võlgnikule kätte. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt juhul, kui võlgnik ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt võlausaldajale tasumisele kuuluvaid summasid, on võlausaldajal õigus nõuda ja võlgnikul kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni pankrotiavalduse kohtusse esitamiseni on avalduse esitamise seisuga summas 4379,95 eurot. Võlgnik viiviseid tasunud ei ole. Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkt 2.9 kohaselt juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassoteenuste osutajale ning sellisel juhul on võlausaldajal õigus nõuda ja kliendil/võlgnikul kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Võlausaldaja edastas Julianus Inkasso OÜ-le sissenõudmiseks nõude põhisummas 50 708,54 eurot, 10% antud summast on 5070,85 eurot. Julianus Inkasso OÜ on 01.08.2024 edastanud võlgnikule nõude leppetrahvi tasumiseks. Võlgnik leppetrahvi tasunud ei ole. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku puudulik likviidusus ei võimalda ettevõttel võlgasid tasuda. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus võttis 10.09.2024 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse, andis võlgnikule

tähtaja vastuväidete esitamiseks ning kohustas avaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2440 eurot hiljemalt 25.09.2024. Võlgnikule on kätte toimetatud Tartu Maakohtu 10.09.2024 määrus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmise kohta, milles kohus andis võlgnikule pankrotiavaldusele vastuväidete esitamiseks tähtaja 10 kalendripäeva pankrotiavalduse kättetoimetamisest alates. Võlgnik ei ole avaldusele omapoolseid vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja tasus 18.09.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2440 eurot, esitades selle kohta maksekorralduse. 06.11.2024 määrusega nimetas kohus võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks H.J (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised ja keelas pankrotiavalduse tagamiseks võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutine haldur esitas 29.11.2024 kohtule ajutise halduri aruande, arvamuse võlgniku maksejõuetuse kohta ja tasutaotluse 2415,60 eurot (lisandub käibemaks). Võlgniku üldiseloomustus Äriregistri teabesüsteemi andmetel tehti Lespets OÜ (varasemad ärinimed: KilluMees OÜ, osaühing Derwin) esmakanne äriregistrisse 17.04.2003. Osaühingu asutaja on T. T. (ik xxxxxxxxxx). Osakapitali suurus on 6519 eurot (102 000 Eesti krooni), mille on osaühingu kontole tasunud T. T. . 04.03.2004 - 21.11.2008 kuulus osaühing M. T. (ik xxxxxxxxxxx), 21.11.2008 - 20.12.2019 T. T. ning 20.12.2019 - 30.12.2019 KilluMees Invest OÜ-le (rk 14870756), mille ainus osanik on T. T. . 30.12.2019 müüs KilluMees Invest OÜ talle kuuluva Lespets OÜ osa notarbüroos tõestatud lepinguga DSN OÜ-le (rk 14752519), mille osanikud on võrdsetes osades E.K ja E.N . Osa müügihinnaks lepiti kokku 200 000 eurot, tasumisega järelmaksuga igakuiselt 5000 eurot iga kuu 4. kuupäevaks alates 04.03.2020 kuni 04.05.2023. 05.07.2024 tõestatud lepinguga müüs DSN OÜ talle kuuluva Lespets OÜ osa S.Q-le hinnaga 200 eurot. Pooled leppisid kokku, et võõrandamine loetakse toimunuks alates vastava kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja, so 09.07.2024. Lespets OÜ juhatuse liige oli 24.08.2011 - 10.01.2020 T. T. . Osaniku DSN OÜ 10.01.2020 otsusega määrati Lespets OÜ juhatuse liikmeteks E.K ja E.N ning T. T. kutsuti juhatusest tagasi. 16.07.2024 otsustas Lespets OÜ osanik S.Q kutsuda E.K ja E.N-i juhatusest tagasi ning määras uueks juhatuse liikmeks iseenda. Lespets OÜ on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded aastate 2003 - 2023 kohta. Alates 2007. majandusaastast on ettevõtte põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Viimases, s.o 2023. majandusaasta aruandes on märgitud, et ettevõtte põhitegevus oli 2023. aastal rahvusvaheline kaubavedu maanteel, kusjuures 90% tegevusest toimus Skandinaavia riikides. Ettevõte jätkas investeerimist uutesse transpordivahenditesse, et parandada teenuse kvaliteeti ja vähendada püsikulusid. Tulevikus plaanib osaühing lisaks välistegevusele taastada tegevuse Eestis, uuendades autoparki ja investeerides uutesse transpordivahenditesse. Vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele aastate 2020 - 2023 kohta jätkas Lespets OÜ pärast võõrandamist DSN OÜ-le oma tegevust. Ettevõtte käive püsis stabiilsena, jäädes 1 200 000 euro piiresse ±5%. Mõnel aastal teeniti küll kahjumit, kuid nelja aasta kokkuvõttes oli kasum positiivne (2020. a kahjum 28 030 eurot, 2021. a kasum 17 555 eurot, 2022. a kasum 65 515 eurot ja 2023. a kahjum 34 603 eurot; kasum kokku 2020. a 129 839 eurot, 2021. a 147 394 eurot, 2022. a 212 909 eurot ja 2023. a 178 306 eurot). Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli küll nõrk, kuid püsis stabiilsena (31.12.2020 seisuga 0,907, 31.12.2021 seisuga 0,759, 31.12.2022 seisuga 1,004 ja

31.12.2023 seisuga 0,915). Lespets OÜ oli käibemaksukohustuslane alates 23.04.2003 kuni 20.08.2024. Maksu- ja Tolliameti 19.08.2024 otsusega kustutati ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist alates 21.08.2024. Ajutise halduri nimetamisel võlgnikul majandustegevus puudus. Juriidilise isiku majandustegevus lõppes kogutud andmetele tuginedes kas 2024. a juuni lõpus või juuli alguses. Seega oli ettevõtte majandustegevus lõpetatud juba enne S.Q määramist Lespets OÜ juhatuse liikmeks 16.07.2024. 2024. aastal töötas Lespets OÜ-s kokku 15 inimest: raamatupidaja ja 14 veoautojuhti. Enamik Lespets OÜ töölepinguid lõpetati 2024. aasta juunis, viimane neist 06.07.2024. 2024. aastal olid Lespets OÜ-l 8 sõidukiga seotud tegevusluba. 25. ja 28. juunil 2024 lõpetati kokku nelja sõidukiga seotud tegevusload. Lisaks lõpetati veel kahe sõidukiga seotud tegevusload 10. ja

olla tavapärasest domeenide hinnatasemest mõnevõrra kõrgem. Halduri hinnangul on domeeni orienteeruv väärtus 1000 eurot. Muud registreerimisele kuuluvat vara ega õigusi ei ole tuvastatud. Arvelduskontod Coop Pank AS konto EE684204278611950005 sulgemisel 12.07.2024 oli jääk 0,00 eurot. Swedbank AS konto EE672200221073135875 sulgemisel 10.07.2024 oli jääk 0,00 eurot. Swedbank AS konto EE652200221021906331 sulgemisel 10.07.2024 oli jääk 0,00 eurot. Luminor Bank AS konto EE421700017003294699 sulgemisel 23.01.2020 oli jääk 0,00 eurot. Nõuded 31.12.2023 seisuga oli emaettevõtjale DSN OÜ antud laenu jääk 101 067 eurot. Konto EE684204278611950005 väljavõttest nähtuvalt 2024. a maksti laen tagasi alljärgnevalt: 1) 09.02.2024 15 eurot, 2) 15.03.2024 150 eurot, 3) 21.03.2024 5 eurot, 4) 17.04.2024 590 eurot, so kokku 760 eurot. Samas anti laenu juurde: 1) 01.03.2024 5 eurot, 2) 05.03.2024 150 eurot, 3) 06.03.2024 75 eurot, 4) 07.03.2024 70 eurot, 5) 04.04.2024 60 eurot, 6) 18.04.2024 6,86 eurot, so kokku 366,86 eurot. Eeldades, et tagasimaksed on tehtud põhivõlgnevuse katteks on DSN OÜ-le antud laenu jääk 100 673,86 eurot. Võlgniku kohustused Circle K Eesti Aktsiaselts 29.09.2011 sõlmitud kliendikaardilepingust ning 06.07.2022 sõlmitud lepingu lisast tulenev nõue ostetud kaupade ja teenuste eest on kokku 60 159,34 eurot, sh põhivõlg 50 708,54 eurot, viivis seisuga 06.09.2024 4379,95 eurot ja leppetrahv 5070,85 eurot. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maksete ja maksude nõue aruande koostamise ajal emaksuametis kajastatud andmetel on 4174,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul tuvastatud kohustusi kokku 64 334,01 eurot. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Sõidukite võõrandamistehingud 22.05.2024 liiklusregistrile esitatud omanikuvahetuse kinnituse kohaselt võõrandas Lespets OÜ sõiduki Volkswagen Sharan (registreerimismärgiga xxxxx) E.N-ile . Sõiduki eest tasu ei ole Lespets OÜ kontole laekunud. Kui sõiduk anti E.N-ile tasuta või turuväärtusest madalama hinnaga, võib tehing olla pankrotimenetluses tagasivõidetav. Sõiduki väärtus on hinnanguliselt 1500 eurot. 22.05.2024 liiklusregistrile esitatud omanikuvahetuse kinnituse kohaselt võõrandas Lespets OÜ sõiduki Odes Pathcross Max Pro (registreerimismärgiga xxxxxx) töötajale A. H. . Sõiduki eest tasu ei ole Lespets OÜ kontole laekunud. Kui sõiduk anti A. H. tasuta või turuväärtusest madalama hinnaga, on tehing tagasivõidetav. Sõiduki väärtus on hinnanguliselt 5000 eurot. Tasumised seotud isikutele 12.07.2024 tehti Lespets OÜ kontolt järgmised ülekanded: Camiones OÜ-le 7626,16 eurot, DSN OÜ-le 11 153,87 eurot, E.N-ile 780,59 eurot ja E.K-le 780,69 eurot. Need lähikondsetele tehtud tasumised on tagasivõidetavad ka juhul, kui need toimusid Lespets OÜ kohustuste täitmiseks. Samas on põhjust selliste kohustuste olemasolus kahelda.

II Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Circle K Eesti Aktsiaseltsi pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja kuulutada Lespets OÜ pankrot. Lespets OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetus on tõendatud ajutise halduri aruande ja sellele lisatud dokumentidega. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 64 334,01 eurot (sh avaldaja nõue 60 159,34 eurot, millest põhivõlg on 50 708,54 eurot, viivis 4379,95 eurot ja leppetrahv 5070,85 eurot). Võlgnikul likviidsed vahendid (sularaha, vahendid pangakontodel jm) puuduvad. Kuigi emaettevõtjale DSN OÜ antud laenu jääk on 31.12.2023 seisuga vähemalt 100 673,86 eurot, ei ole laenu vabatahtlik tagastamine tõenäoline. Võlgniku ainus vara on domeen killumees.ee, mille orienteeruv väärtus on 1000 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud Lespets OÜ poolt 2024. a mais endisele juhatuse liikmele E.N-ile võõrandatud sõiduki Volkswagen Sharan reg.nrxxxxx (turuväärtusega 1500 eurot) ning töötajale A. H. võõrandatud sõiduki Odes Pathcross Max Pro reg.nrxxxxxx (turuväärtusega 5000 eurot) tagasivõitmise võimalused, sest tehingud on tehtud kas turuväärtusest madalama hinnaga või tasuta. Sõidukite eest ei ole tasu Lespets OÜ arvele laekunud. Lisaks eelnevale on tagasivõidetavad Lespets OÜ kontolt 2024. a juulis tehtud ülekanded Camiones OÜ-le 7626,16 eurot, DSN OÜ-le 11 153,87 eurot, E.N-ile 780,59 eurot ja E.K-le 780,69 eurot, sest nimetatud ülekanded on tehtud lähikondsetele. Sõidukite võõrandamise ja lähikondsetele ülekannete tegemise ajal oli võlgnik veel maksejõuline. Pankrotiavalduse kohaselt võimaldas avaldaja võlgnikule 29.09.2011 sõlmitud kliendikaardilepingust ning 06.07.2022 sõlmitud lepingu lisast krediiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Avaldaja põhinõue on 50 708,54 eurot, lisandub viivis ja leppetrahv. Võlausaldaja ja ajutine haldur ei ole võlgnikuga võla tasumise kohta selgituste saamiseks ühendust saanud. Võlgniku tegevus on lõppenud. Nõue 26 197,63 eurot muutus sissenõutavaks 30.07.2024 ning nõue 24 510,91 eurot muutus sissenõutavaks 29.06.2024. Kohus leiab, et avaldajal on võlgniku vastu nõue nii põhivõla 50 708,54 euro, viivise 4379,95 euro kui ka leppetrahvi 5070,85 euro osas. Võlgnik ei ole võimeline võlausaldaja nõudeid rahuldama. Ajutine haldur märgib, et hetke andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis põhjusel otsustasid Lespets OÜ endised juhatuse liikmed ettevõtte tegevuse lõpetada. Samuti ei ole tuvastatav, et Lespets OÜ-l oleks olnud kohustusi sellises ulatuses, mis oleks selgelt välistanud majandustegevuse jätkamise. Võlgnevused näivad olevat pigem tegevuse lõpetamise otsuse tagajärg ning kohustused on jäetud teadlikult tasumata. Samuti ei saa järeldada, et Lespets OÜ endised juhatuse liikmed oleksid jõudnud seisukohale, et Lespets OÜ tegevusvaldkonnas puudub majandustegevuse jätkamiseks perspektiiv. Osa Lespets OÜ majandustegevusest viidi üle Camiones OÜ-sse, kuhu on tööle läinud mõned Lespets OÜ endised töötajad ning mis kasutab sõidukeid, mis varem olid kasutuses Lespets OÜ majandustegevuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgnikul vara puudub ja temal on kohustusi vähemalt 64 334,01 eurot. Võlgnik ei suuda rahuldada avaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet, samuti ei kata tema vara tema kohustusi ning see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Menetluse raugemise vältimiseks on PankrS § 30 kohaselt tasutud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 2440 eurot. Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei nähtu, kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruande kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et juhatuse liikmed E.K ja E.N ei olnud osaühingule lojaalsed, vaid eelistasid enda ja nendega seotud teiste äriühingute huve Lespets OÜ huvidele. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja hiljemalt 2024. a juuni lõpus või juuli alguses. Kohus nimetab pankrotihalduriks H.J, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutine haldur on märkinud aruandes, et võlgniku praegune juhatuse liige S.Q ei ole tema päringutele vastanud ning temaga ei ole ühendust saadud (ajutise halduriga on suhelnud endised juhatuse liikmed E.K ja E.N ). Kohus selgitab, et PankrS § 85 lg 1 ning § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 90 järgi, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). Kohus leiab ajutise halduri aruandes esitatule ja asjaolule, et E.K ja E.N kutsuti Lespets OÜ juhatusest tagasi 16.07.2024 ehk vähem kui kolm aastat enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, tuginedes tuleb antud juhul kohustada võlgniku endiseid juhatuse liikmeid E.K-d ja E.N-i haldurile pankrotiseaduses sätestatud teavet ja dokumente esitama ning hoiatada neid PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. Halduri märgitu kohaselt ei ole menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik võlgniku vande võtmine praeguselt juhatuse liikmelt, sest S.Q-ga kontakteerumine võib osutuda kas raskendatuks või suisa võimatuks. E.K-l ja E.N-il oli juurdepääs mh võlgniku dokumentidele ja ametlikule e-postile, võib kohtu hinnangul järeldada, et võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon asub jätkuvalt endiste juhatuse liikmete E.K ja E.N-i valduses. Ajutise halduri kogutud dokumentatsioonist on sedastatav, et osaniku DSN OÜ 10.01.2020 otsusega määrati Lespets OÜ juhatuse liikmeteks E.K ja E.N ning 16.07.2024 otsustas Lespets OÜ osanik S.Q kutsuda E.K ja E.N-i juhatusest tagasi ning määras uueks juhatuse liikmeks iseenda. Eelnevast võib samuti järeldada, et uuele juhatuse liikmele ei ole juhtimist kunagi üle antud (tegemist on variisikuga). S.Q ei ole kunagi Lespets OÜ majandustegevusega seotud olnud, sest Lespets OÜ majandustegevus oli tema juhatuse liikmeks saamise ajaks lõppenud. Eeltoodu viitab esialgsel hinnangul sellele, et vähemalt Lespets OÜ tegevuse lõpetamisel ei olnud juhatuse liikmed E.K ja E.N osaühingule lojaalsed, vaid eelistasid enda ja nendega seotud teiste äriühingute huve Lespets OÜ huvidele. Ajutise halduri aruande kohaselt Lespets OÜ praegune juhatuse liige S.Q keeldub koostööd tegemast ning ta ei ole kättesaadav. Võib eeldada, et nii see on ka edaspidise menetluse vältel. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse endisi liikmeid E.K-d ja E.N-i enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Lespets

OÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti kohus kohustab võlgniku endisi juhatuse liikmeid E.K-d ja E.N-i esitama pankrotihaldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne esimese üldkoosoleku toimumist järgmised andmed ja dokumendid: 1) kõik Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud, töövõtulepingud, ja kui on, muud lepingud); 2) iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm kohta; 3) iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel esitatud arved; 4) iga Lespets OÜ poolt DSN OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev dokument; 5) kõik Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud, töövõtulepingud, ja kui on, muud lepingud); 6) iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm kohta; 7) iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel esitatud arved; 8) iga Lespets OÜ poolt Camiones OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev dokument; 9) selgitus iga Lespets OÜ poolt E.K-le tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada, mille eest vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid; 10) selgitus iga Lespets OÜ poolt E.N-ile tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada, mille eest vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid. Ajutise halduri tasu ja menetluskulud PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2024 164 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb H.J tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1980 eurot, millele lisandub käibemaks 435,60 eurot, kokku 2415,60 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so füüsilisest isikust ettevõtjale Tartu kohtutäitur O. H.J. Kuna Tartu kohtutäitur O. H.J on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (KMKR EE100779451), lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause ja § 65 lg 1 1 alusel tasule käibemaks. PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kuna pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada võlausaldaja poolt 18.09.2024 tasutud deposiidi arvel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku Lespets OÜ kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 9 sätestab, et võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja on 06.09.2024 tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) 420 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Võlausaldaja 20.12.2024 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on võlausaldaja õigusabikulud 338 eurot ilma käibemaksuta. Ajakulu õigusabile on kaks tundi. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Julianus Inkasso OÜ jurist Ahto Järvela, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele. Õigusabi on osutatud tasuga 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 19.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-58-13, p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul tuleb senise kohtupraktika järgi antud hagita menetluse asjas pidada advokaadi kvalifikatsioonita õigusteadmistega isiku tasu mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 130 eurot tunnis käibemaksuta, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus, hinnates lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, peab võlausaldaja õigusabikulusid kahe tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikeks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja tekkinud õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku 260 eurot (2 tundi × 130 eurot). Võlausaldaja märgib 20.12.2024 menetluskulude nimekirjas, et tema menetluskuluks on antud asjas ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud 2440 eurot. Kohus selgitab, et deposiidina makstud summa 2440 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 alusel. Kokkuvõtteks

rahuldab

kohus

võlausaldaja

avalduse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-24-13460 Cricle K Eesti Aktsiaseltsi menetluskulude rahaliseks suuruseks 680 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 260 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta. Kohus selgitab, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulud sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.