Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon G.I süüdistatakse selles, et tema 18.01.2011 kella 23.15 paiku Tartus Lina 6 asuva hoone teisel korrusel kasutas oma ametikohustusi täitvate Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullitalituse Tartu politseijaoskonna konstaablite A.A. ja K.P. suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, millega solvas politseiametnike au ja väärikust ning alavääristas politseiametniku elukutset.

Sellega pani G.I toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkulepe KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.I-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.I eelvangistuses viibitud aeg 1920.01.2011, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.I 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 70,31 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Kuna G.I on osaliselt töövõimetu, tema sissetulekuks on ainult pension 2500 krooni (160 eurot) kuus ja tal puuduvad ka lähedased, kes teda materiaalselt toetaksid, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks jätta sundraha välja mõistmata ja määrata riigi õigusabi kulud tasumisele osadena kolme kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.