1-10-13627/8 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Harju Maakohtu 10.11.2010. a otsusega mõisteti S.B süüdi KarS § 200 lg 2p 4,7 järgi ja karistati teda kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas asja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks kaks aastat ja neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 17.11.2009 kohtotsusega mõistetud karistusega ja mõistis liitkaristuseks 2 aasta 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Kohus arvas karistusest maha Harju Maakohtu 17.11.2009 kohtotsuse järgi ära kantud karistuse 7 kuud ja 11 päeva vangistust, mistõttu ära kandmata karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud vangistust Kohus mõistis S.B süüdi selles, et ta 06.11.2009. kella 05.45 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX XX juures koos R.I-ga tungis kallale alkoholijoobes A. P.. S.B lõi A. P. vähemalt kaks korda rusikaga näkku ning M.P vähemalt kahel korral rusikaga keha piirkonda. Löökide tagajärjel kannatanu kukkus maha, peale mida võtsid M.P ja S.B maast kannatanu jope, milles oli mobiiltelefon NOKIA 6030, pooltühi suitsupakk KENT ning rahakott. Rahakotis olid omakorda A. P. dokumendid ning panga- ja kliendikaardid, sõidutalong, arsti vastuvõtu kaardid, Olympic Casino flaier, kolm maksekorraldust A. P. nimele, patsiendikaart A. P. nimele, korterivõtmed, kaks Viking Loto piletit, üks Bingo Loto pilet ning üks Keno loto pilet, kokku vara 900 krooni väärtuses. Võtnud jope, läks M.P koos S.B-ga XXXXXXXX XXX XX asuva S. taha, kus vaatasid koos jope sisu üle. Nad võtsid mobiiltelefoni, ülejäänud asjad aga viskasid maha. Kohus leidis, et S.B tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, põhjendades seda järgnevalt. S.B karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestas seda, et S.B kuriteod on muutnud järjest raskemaks, ta on ka varem toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Arvestades kannatanule tekitatud kehavigastuse iseloomu, seda et S.B on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, olles 30.04.2009 karistatud üldkasuliku tööga, pani ta juba kuue kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest s.o üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal toime uue kuriteo, tal oli elukoht ja töökoht, mis ei hoidnud teda kuritegusid sooritamast.

Arvestades süü suurust ja asjaolu, et S.B teoga tsiviilkahju ei kaasnenud, on talle mõistetud karistus liialt karm. Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei kaalunud võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest leebema karistusega. Arvestamata on jäänud asjaolud, et kannatanu ise oli alkoholijoobes, mida kinnitas kohtualune R.I, tunnistaja A. K. ja M. P., kelle sõnul A. P. oli niivõrd purjus, et talle enam alkoholi ei müünud. Patrullilehtede koopialt (lk 27-30) nähtub samuti, et A. P. oli joobes. Arvestatud ei ole, et aktiivsem kuriteos oli R.I, kes haaras maha kukkunud telefoni ja viis selle J. M.. Kohus on märkinud kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloomu, kuid siis on jäänud arvestamata asjaolu, et need olid vähesed, kuna kannatanu arstiabi ei vajanud. Kannatanu A. P. ei soovinud esitada mingit hagi. Kohus on lugenud puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuid karistuse valikul on jäänud selle tähelepanuta.. KarS § 57 lg 2 mõttes on võimalik arvestada ka seaduses loetlemata faktilisi asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et S.B on isik, kes on kohtule kinnitanud, et rohkem kuritegusid ta toime ei pane. Karistust reaalselt mõistes ei ole kohus objektiivselt arvestanud kohtualuse isikut ja süüteo raskust. Samuti ei ole kohus arvestanud, et S.B käesoleval ajal suhtub kriitiliselt oma tegudesse ja nende tagajärgedesse. Küll on aga arvestatud, et ta antud kuriteo on toime pannud üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal, s.o. 6 kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Sellega on kaitsja hinnangul kohus väljunud karistuse mõistmisel teosüü põhimõttest, hakates arvestama eelnevaid karistusi, millega on eiranud topeltkaristamise keelu põhimõtet. Ka eelpool nimetatud asjaolusid arvestades on võimalik karistada kohtualust leebema karistusega. S.B-le jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest teisiti kui reaalse karistuse kohaldamisega. Ta ei ole andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi ega püüdnud oma süüd vähendada. S.B leiab, et tema käitumise kujunemist kuritegelikuks elustiiliks on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Kui kohus oleks arvestanud õigesti tema isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. Ta on isikuks, kes omab töö-ja elukohta. Tal on toetav perekond. S.B kinnitas, et karistuse kohaldamisel on võimalik teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leebema karistusega.