Kohtulahend

KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.V ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust osaleda katseajal kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalseid oskusi arendavas sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus jõustus 29.04.2010. a. 04.01.2011. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande Z.V kohta (ettekanne nr 26474), kuna kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud registreerimisnõuet ega ole täitnud kohtu poolt määratud kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis. Lisaks on Z.V katseaja jooksul toime pannud viis väärtegu, neist kaks alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 71 järgi. Samuti on kriminaalhooldajal Z.V käitumist silmas pidades alust arvata, et kriminaalhooldusalune tarvitab narkootikume. Seniajani ei ole seda olnud võimalik tõendada, kuid Z.V on ise tunnistanud, et on viibinud seltskonnas, kus suitsetati kanepit. Samas on kriminaalhooldaja Z.V katseaja edasise kulgemise osas positiivselt meelestatud ning teeb kohtule ettepaneku pikendada Tartu Maakohtu 21.04.2010. a otsusega Z.V-le määratud katseaega 6 kuu võrra ning määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kohtuniku seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Z.V katseaeg on kulgenud probleemselt. Kolmel korral on ta ilma olulise põhjuseta jätnud minemata kriminaalhooldajaga eelnevalt kokkulepitud kohtumisele. Samuti jäi tal pooleli programm sotsiaalsete oskuste arendamise kohta. Seega on ta rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka kohtu poolt määratud lisakohustust. Z.V üldist meelestatust iseloomustab see, et katseaja jooksul on ta toime pannud viis väärtegu (30.04.2010. a, 22.07.2010. a ja 27.07.2010. a ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi ning 31.07.2010. a ja 19.08.2010. a AS § 71 järgi) ja on kergemeelselt suhtunud hoolduskavaga endale võetud kohustuste täitmisesse. Eelnevast tulenevalt asub kohtunik seisukohale, et kriminaalhooldusalust tuleb distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks karistamatuse tunnet. Kohtunik on seisukohal, et kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Z.V on alles 18-aastane ja seega alles arenemisjärgus. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohtunik, et Z.V suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada täiendavate kohustuste määramisega. KarS § lg 2 p 2 näeb võimaliku täiendava kohutusena ette süüdimõistetu kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kohtunik peab vajalikuks selle kohustuse määramist, sest ettekandest võib järeldada, et Z.V probleemne käitumine võib olla tingitud alkoholi või muu narkootilise aine tarvitamisest. Selleks, et Z.V oleks aega läbida ka kohtuotsusega määratud sotsiaalsete oskuste programm, tuleks tema katseaega pikendada 6 kuu võrra, s.o 20.04.2012. Katseaja pikendamine on põhjendatud ka seetõttu, et see võimaldab Z.V üle teostada pikemaajalisemat kontrolli ning seeläbi jälgida tema suhtumise ning käitumise muutumist. Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.