Kohtulahend

§ 115 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.04.2009.a ja lõpeb 06.10.2013.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.10.2010.a. Aleksandr Sukmanov esitas 01.09.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 12.10.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 15.12.2010.a seisuga on Aleksandr Sukmanovi kandmata karistusaeg 2 aastat 9 kuud 22 päeva vangistust. Aleksandr Sukmanov on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 09.06.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 02.06.1999.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahv 1080 krooni. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Aleksandr Sukmanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Prokurör ei toeta Aleksandr Sukmanovi ennetähtaegset vabastamist, kuna süüdimõistetu poolt ärakantud karistus ei ole piisav tema poolt sooritatud kuriteo eest. Kaitsja leiab, et Aleksandr Sukmanovit saab ja võib vabastada enne tähtaega. Sukmanov kannab vangistust esmakordselt. Ta on vabaduses nõus osalema programmides ja käima psühhiaatri juures. Sukmanovil on tasutud kannatanule matusekulud, seda on teinud perekond, mis viitab asjaolule, et tal on toetav pere vabaduses, tal on võimalik saada tööle kaevandusse ja usun, et on ka muid võimalusi tööle minna. Kui Sukmanov vabaneb elektroonilise järelevalve alla, siis on tema üle igapäevane kontroll. Aleksandr Sukmanov ise selgitab, et soovib vabaneda enne tähtaega. Vabanedes asuks ta elama enda perekonna juurde ja loodab ka kaevanduses tööd saada. Samuti on tal vabanedes olemas sissetulek invaliidsuspensioni näol. Ta on vangistuse ajal mõelnud enda senise elu üle, korduvalt vabandanud kannatanu ees ja hüvitanud ka kannatanule matusekulud. Vabaduses on ta valmis osalema erinevates programmides. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Sukmanov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses osalenud erinevates programmides, kahetseb toimepandut ja tema lähedased on kannatanule hüvitanud matusekulusid. Vabanedes on süüdimõistetul lähedaste toetus ja konkreetsed plaanid edasise suhtes. Samas, kuigi Aleksandr Sukmanov kannab vangistust esmakordselt, on see mõistetud kuriteo eest, millega on põhjustatud teise inimese surm. Mõistetud, sanktsiooni ülemmäära lähedasest karistusest on tal ära kantud vaid 1 aasta 8 kuud, s.o veidi üle 1/3 karistusajast. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades Aleksandr Sukmanovi poolt toimepandut, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg piisav võrreldes tema süü suurusega. Aleksandr