Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2010, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-9409
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
14. detsember 2010, Tallinn
Kriminaalasi
Urmet Kalamehe (Kalamees) süüdistuses KarS § 121 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 20. septembri 2010 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja advokaat Rünno Roosmaa
Prokurör
Ringkonnaprokurör Anne Sillaots Urmet Kalamees, ik 37908314227, elukoht: XXXXX XXXXXXXXX XX-XXX, XX XXXXXXX, emakeel eesti keel,
ei tööta, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Vandeadvokaat Rünno Roosmaa
Süüdistatav Kaitsja
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada KrMS § 328 lg 1 p 2 alusel ning kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
tõendavad süüteo toimepanemist U. Kalamehe poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks tõendite analüüsiks. 6.1 Maakohtu otsuses on seega piirdutud üksnes tõendite loetlemisega, seostamata neid süüdistatavale omistatava konkreetse kuriteoga. Nagu öeldud, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seejuures olnud kestvalt seisukohal, et tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse piisava põhistamisena ning et tõendite hindamine nende kogumis tähendab eeskätt erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (vt RKKKo 3-1-1-100-06; 3-1-1-16-04; 3-1-1-63-08). Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, s.o kohtuotsuses puudub põhjendus. 6.2 Kõnekas on siinkohal ka järgmine fakt. Nimelt on maakohus leidnud, et süüteo pani U. Kalamees toime tahtlikult, kuivõrd „lüües teist inimest rusikaga pea ja näo piirkonda võis süüdistatav ette näha antud tagajärje – tervisekahjustuse ja valu saabumist, seega just kaudse tahtlusega ongi tegu toime pandud“. Jättes kõrvale küsimuse, kas selline tahtluse tuvastamine on üleüldse piisav (kohus on selle lause kaudu tuvastanud küll tahtluse intellektuaalse momendi, kuid jätnud edasiselt täielikult sisustamata voluntatiivse külje), peab ringkonnakohus vajalikuks osundada sellele, et süüdistuse kohaselt lõi U. Kalamees „näo piirkonda“ üksnes ühte kannatanutest, täpsemalt H. A. Vastavalt esitatud süüdistusele lõi U. Kalamees A. L. aga „kaela ja rindkere piirkonda“, mis näitab täiendavalt maakohtu motiivide puudulikkust. Kokkuvõtvalt võib seega sedastada, et maakohtu otsuse põhiosa keskendub kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu refereerimisele, seostamata tõendeid konkreetsetes episoodides tuvastamist vajavate faktiliste asjaoludega. Tõendite analüüs, mis KrMS § 312 kohaselt on kohtuotsuse põhiosa obligatoorne osa, on maakohtu otsuses napp ja pinnapealne. Seega ei ole maakohus pidanud kinni KrMS §-s 312 kohtuotsuse põhiosale esitatavatest nõuetest, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo 3-1-1-84-10; 3-1-1-22-10).
Paavo Randma
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.