1-10-9628/9 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

15.00.Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistuse sisu S.S-ile on esitatud süüdistatus selles, et tema juhtides 24.07.2009.a. kella 21.40 paiku xxxx maantee xxxx kilomeetril oma isiklikku sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx ja rikkudes Liikluseeskirja § 68 lg 5 nõudeid, sõidutas oma autos M A-A, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning rikkudes Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, põhjustas 24.07.2009 kella 21.40 paiku xxxx maantee xxxx kilomeetril liiklusõnnetuse, kus tema poolt juhitud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx kaotas vihmamärjal teel ebaõigelt valitud ja teeoludele mittevastava sõidukiiruse tõttu juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastusõitva E E poolt juhitava sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx, põhjustades liiklusõnnetusega sõiduautos xxxx viibinud A A eluohtliku tervisekahjustuse: peaajupõrutuse, IVII roide murrud paremal ja I roide murru vasakul pool, kopsude põrutuse kopsukoe rebenditega, maksarebendid, parema reieluu pöörlit läbiva killunenud nihkumisega murru, häbemeluu mõlemapoolsed murrud, ristluu murru paremal, neerude põrutuse, peapiirkonna põrutushaavad – vigastuste tüsistusena tekkis parempoolne vesi-õhkrind ning vasakpoolne õhkrind, nahaalune õhkemfüseem kaela ja rindkere piirkonnas ning sõiduautos xxxx viibinud K E eluohtliku tervisekahjustuse: peensoole rebendi, IX-X roide murru vasakul, nahaalused verevalumid näol ja vasakul käel, nahamarrastused kehatüvel, vigastuste tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind ja veriõhkkõht ning E E tervisekahjustusi ja sõiduautos xxxx viibinud M A-A tervisekahjustusi. Seega S.S mootorsõiduki juhina rikkudes Liikluseeskirja § 68 lg 5 ja § 123 nõudeid, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja kahele kannatanule raske tervisekahjustuse pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused S.S tunnistas end süüdi osaliselt, kuna ta ei tunne, et oleks seda meelega teinud. Ta ei soovinud seda avariid. Seletas, et on ennegi seda teed sõitnud, aga ei osanud sellise ilmaga neid rööpaid teel arvestada. S.S poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 24.07.2009 juhtis oma isiklikku sõiduautot xxxx reg nr xxxx. Tema kõrval istus turvavööga kinnitatult A A ning tagaistmel M A-A, kes oli turvavööga kinnitamata. Soovides sõita xxxx, sõitis xxxx ringtee suunas. Sel päeval sadas kõvasti vihma ja teel olid loigud ning roobastes vesi. xxxx ringteelt keeras xxxx ristmiku poole. Kiirus võis sel hetkel olla umbes 60 km/h ringis. Ringilt väljudes tuleb 90 km/h ala ning ta hakkas kiirendama, sattus teel olevatesse roobastesse ning seetõttu tekkis vesiliug, mille tõttu auto kaotas juhitavuse, libisedes külg ees vastassuunavööndisse, kus juhtuski õnnetus. Kinnitas, et oli teadlik ohtlikest roobastest teel, kus ka suured autod juhitavuse võivad kaotada, oli teadlik ka vesiliu ohtlikkusest, kuid ei uskunud, et selline asi võib tekkida ka väiksemate kiiruste juures. S.S selgitas ka, et tema sõiduk oli tehniliselt muidu korras, kuid üks tagumistest rehvidest oli küllalt kulunud rehvimustriga varuratas Sai ise ka

liiklusõnnetuses kehavigastusi (parempoolne vesiõhkrind ja roiete hulgimurrud) –t.l. 19-21, 42-44, 86-88. E E andis ütlusi, et 24.07.2009 õhtul sõitis ta oma isikliku sõiduautoga xxxx registreerimismärk xxxx xxxx, oli ise roolis ja eesistmel tema kõrval istus abikaasa K E, nad olid mõlemad turvavööga kinnitatud, teisi isikuid autos ei olnud. Kella 21.40 paiku sõitis ta xxxx ristmiku poolt xxxx ringtee poole. Enne ringteele jõudmist vähendas kiirust, sõites alla 50 km/h. xxxx ringtee juurde jõudes, umbes 50 meetrit enne ringteed, ta nägi xxxx ringteelt xxxx poole sõitmas sõiduautot xxxx, mille kiirus oli silmnähtavalt suur selle õhtu ilmastikutingimuste jaoks. Kui sõiduauto xxxx hakkas ringilt välja tulema, siis oli kuulda hirmsaid mootoripöördeid, nii 80 km/h võis kiiruseks olla ning siis kaotas xxxx juhitavuse, hakkas liikuma külg ees vastassuunavööndisse. Ta vajutas kohe oma sõidukil pidureid ja võttis oma sõidusuuna teeservale ja oli juba praktiliselt seisma jäänud, kui xxxx libises ikkagi parem külg ees kõrvalistuja ukse kohaga vastu xxxx esiosa. Kokkupõrge toimus xxxx suunavööndis. Nad said mõlemad abikaasaga kehavigastusi ja viidi haiglasse. Sõiduk xxxx läks mahakandmisele, tema sõidukil oli vaid IF kindlustuse tavakindlustus, kes keeldus autot taastamast, kuid liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto kindlustus maksis talle auto eest 5500 krooni. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai parema põlve põrutuse ja vasaku pindluumurru, ta oli haiglas 3 päeva, vasakule jalale pandi kips ja ta sai kodusele ravile, jalg oli kipsis kaks nädalat.– t.l.58-60,76-77. K E ütluste kohaselt ta liiklusõnnetuse üksikasju ei tea, kuna vaatas sõidu ajal sõiduki küljeaknast välja ja teel toimuvat ei jälginud, kuid teab, et sadas lausvihma, abikaasa oli roolis ja sõitis aeglaselt, kuna ilmastik ei võimaldanud kiiresti sõita /t.l.61-63,83-85/. M A-A andis ütlusi, et istus liiklusõnnetuse hetkel S.S sõiduki tagaistmel ja oli turvavööga kinnitamata. xxxx ringteele ligines S.S juhitud sõiduk üle 70 km/h kiirusega, keeras ringteelt xxxx poole ja sõiduk sattus külglibisemisse, nagu veepadi oli sõidukil all. S.S küll püüdis sõidukit oma sõiduritta otseks saada, aga see ei õnnestunud. Samal ajal lähenes xxxx poolt teine sõiduk ja toimus kokkupõrge. Tema arvates oli kokkupõrke momendil S.S juhitud sõiduk juba üle tee kesktelgjoone vastassuunas. Tunnistab, et ta sai liiklusõnnetuse tagajärjel ka vigastusi, millest sai ilma arstiabita üle ja arstile ta ei pöördunudki ning tal ei ole S.S vastu mingeid varalisi nõudmisi. Enda sõnul on ta ka varem S.S-iga sõitnud, kuid siis ei ole ta niimoodi kihutanud /t.l.69-70/. A A liiklusõnnetuse asjaolude kohta ütlusi anda ei osanud, kuna ei mäleta sellest midagi. On vaid hiljem teistelt kuulnud. Oli liiklusõnnetuse tagajärjel peaaegu kolm nädalat koomas. Varalisi nõudmisi S.S vastu esitada ei soovinud, sest kindlustus on talle kõik kahjud hüvitanud /t.l.37-39/. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid muid tõendeid: - liiklusõnnetuse skeem ja akt, millest nähtub, et xxxx on kaotanud märjal teel, vihmasajus, juhitavuse ning kaldunud vastassuunavööndisse, ette xxxx – t.l.2-3, - indikaatorvahendi kasutamise protokollid, millest nähtub, et mõlemad sõidukijuhid olid kained - t.l. 8-10, - teatised liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute K E, E E, S.S, A A saabumisest Rakvere haiglasse – t.l.11-15, - kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 116, mille kohaselt A A tuvastati järgmised vigastused: peaajupõrutus, I-VII roide murrud paremal ja I roide murd vasakul pool, kopsude põrutus kopsukoe rebenditega, maksarebendid, parema reieluu pöörlit läbiv killunenud nihkumisega

KarS § 422 lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Tegemist on blanketse koosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist mootorsõiduki juhile ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjas. S.S, sõidutades oma autos reisijana M A-A, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, rikkus seega Liikluseeskirja § 68 lg 5 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, milles on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Samuti rikkus S.S Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, millised olid ilmastikuolud 24.07.2009 - sel päeval sadas tugevat vihma ning teel olid suured lombid. Kriminaalasjas ei ole teostatud liiklustehnilist ekspertiisi S.S poolt juhitud sõiduki võimaliku kiirust puudutavate asjaolude tuvastamiseks. Samas ei oma asjaolu, kui suur oli S.S poolt juhitud auto kiirus täpselt, kriminaalasjas olulist tähtsust, kuna Riigikohus oma otsuses 3-1-1-109-05 on avaldanud seisukoha, et halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Asjaolu, et S.S poolt juhitud sõiduauto kiirus ei vastanud ilmastiku ja teeoludele on tõendamist leidnud tunnistajate M A-A ütlustega selle kohta, et tema arvates sõitis S.S sel korral ebamõistlikult kiiresti, ja E E ütlustega selle kohta, et xxxx ringteelt xxxx poole sõitva xxxx kiirus oli silmnähtavalt suur selle õhtu ilmastikutingimuste jaoks. Seega, milline S.S poolt valitud sõidukiirus ka ei olnud, oli see ilmselgelt liiga suur, et vältida õnnetusse sattumist. S.S on ka ise kohtueelse menetluse käigus tunnistanud, et oleks võinud aeglasemalt sõita. Samuti on tuvastatud, et sõidukiiruse valikul ei arvestanud S.S lisaks ilmastikutingimustele ka tee ja sõiduki seisundit, olles eelnevast kogemusest teadlik, et nimetatud paigas on teel ohtlikud roopad, kus võib tekkida vesiliug ning et üks tema juhitud sõiduauto tagumistest rehvidest oli kulunud rehvimustriga varuratas. Nimetatud asjaolusid eiras S.S tahtlikult. Neid ei saa pidada ettenägematuteks ja ootamatuteks, millega ei oleks saanud eelnevalt arvestada, et vältida liiklusõnnetuse põhjustamist. S.S poolt ebaõigesti valitud, ilmastikutingimustele, teeoludele ning tee ja sõiduki seisundile mittevastav sõidukiirus on otseses

põhjuslikus seoses tagajärje, so ettevaatamatusest kahele inimesele raske tervisekahjustuse põhjustamisega. Kohus on tuvastanud, et S.S tegutses kaudse tahtlusega, so pidas võimalikuks, et ta rikub liiklusnõudeid. Piisava hoolsuskohustuse täitmise korral oleks olnud võimalik saabunud tagajärge vältida. Hinnates kõiki kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, peab kohus tõendatuks, et S.S , juhtides 24.07.2009 kella 21.40 paiku xxxx maantee xxxx kilomeetril oma isiklikku sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, rikkudes Liikluseeskirja § 68 lg 5 ja § 123 nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse ja kahele kannatanule raske tervisekahjustuse, pannes seega toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsja esitas taotluse kvalifitseerida S.S poolt toimepandud süütegu KarS § 423 lg 1 järgi. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis ettevaatamatust nii liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes, kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse suhtes. Seega on kaitsja taotlus põhjendamatu, kuna süüdistatav rikkus liiklusnõudeid mitte ettevaatamatult, vaid tahtlikult. III Tsiviilhagid VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. KrMS § 312 p 7 kohaselt tuleb tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral see süüdimõistetult sisse nõuda. E E esitas tsiviilhagi summas 1154 krooni, so. visiiditasudeks, ravimite ostmiseks, kargu laenutuseks, tugisideme ostmiseks ja sõiduauto utiliseerimispaika veoks tehtud kulutuste katteks mis on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele K E esitas tsiviilhagi summas 2043 krooni, so. ravimite ostmiseks tehtud kulutuste katteks, mis on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü. Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik ning pealiskaudne tegevus. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ja rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele, kuid üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. KarS § 32 alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid S.S karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatava poolt toimepandud kuriteo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.