1-10-11081
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2010. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-11081
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2010. a, avalik kohtuistung D.R-i süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja Oleg Silitšenko süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 212 lg 1 järgi Harju Maakohtu 21. oktoobri 2010. a otsus lühimenetluses
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav
D.R-i kaitsja Owe Ladva ja Oleg Silitšenko kaitsja Eva Rivis Ruta Rammo D.R XXX elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXXXXX
karistatus puudub Oleg Silitšenko 36509030270 elukoht XXXXXXX XXXXXXXX X-XX, AS K. XXXXXX, varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 30.10.2003. a Harju Maakohtu poolt KarS § 330 järgi KarS § 65 sätteid kohaldades 2 aasta 5 kuu 19 päeva vangistusega Vandeadvokaat Eva Rivis ja advokaat Owe Ladva
Kaitsja
Harju Maakohtu 21. oktoobri 2010. a otsus D.R-i ja Oleg Silitšenko suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 17. detsembril 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30
päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(5)
D.R-i eesmärk ei olnud saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist ebaõige ettekujutuse loomise läbi, kuna D.R oleks pidanud kindlustushüvitist saama sõltumata sellest, kes oli liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik. Isegi kui oletada, et D.R oli teadlik või isegi osaline ebaõigete andmete esitamisest, siis ei teinud ta seda kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kaitsja peab vajalikuks kohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et ilmselgelt oli kahju tekitanud isiku kohta ebaõigete andmete esitamise eesmärk mitte saada kindlustushüvitist D.R-ile vaid vabaneda tagasinõude esitamise võimalusest V. B. kui LKindlS § 48 lg 2 p-s 4 sätestatud isiku vastu. Sellist süüdistust ei ole käesolevas kriminaalasjas aga kellelegi esitatud. Apellant on seisukohal, et ei ole tõendatud ka D.R kui väidetava kuriteo toimepanija roll ebaõigete andmete esitamisel kahju tekitanud isiku kohta. Sellise teo täideviijateks saavad olla vaid V. B. kui tagasinõudekohustusest vabanev isik või O. Silitšenko, kes ennast kahju tekitanud isikuna esitas. D.R-i ei saa käsitleda kuriteo toimepanijana. Käsitledes D.R-i ütlusi ja tema tegutsemist väljaspool süüdistuses esitatud tegu, omistades mahakandmisele kuuluva BMW vajamist liiklusõnnetuseks on kohus väljunud süüdistuse piiridest ning rikkunud sellega oluliselt menetlusõigust.
3(5)
Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui liiklusõnnetuses osalenud isik ei tea, kas ta on liikluskahju tekitanu või kannatanu, peab ta käituma lõikes 2 sätestatud viisil. LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. 5.3 Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid D.R ja V. B. jõudsid omavahel kokkuleppele, et liiklusõnnetuse põhjustas BMW juhtimisõiguseta juht V. B.. V. B. liiklusõnnetusest kindlustusandjale ei teatanud ega avariilist sõidukit ülevaatuseks ei esitanud. Selle põhjuseks oli asjaolu, et kuna V. B. juhtimisõigus puudus, siis oleks ta pidanud tema poolt põhjustatud liikluskahju LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt kindlustusandjale hüvitama. Kuna liikluskahju tekitanud sõiduauto BMW oli B. filiaalis kindlustatud, siis oleks kindlustusandja D.R-ile tekitatud liikluskahju igal juhul hüvitanud. Kuna D.R ja V. B. olid omavahel tuttavad, siis lepiti kokku, et kutsutakse kohale O. Silitšenko, kes esineb ise liiklusõnnetuse põhjustanud auto juhina. Seega vastab tõele kaitsjate väide, et D.R ja O. Silitšenko aitasid oma tegevusega V. B. liikluskahju hüvitamisest kõrvale hoiduda. 5.4 See asjaolu aga kohtukolleegiumi hinnangul ei välista nende vastutust KarS § 212 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 - § 212 lg 1 järgi kindlustuskelmuse ja selle katse eest, sest D.R-i tegelik eesmärk oli saada kindlustushüvitist. Kindlustushüvitise saamiseks esitas ta kindlustusandjale ebaõigeid andmeid liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhtide ja selle toimumise asjaolude kohta. Lisaks sellele esitaski ta hiljem kindlustusandjale taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Seega lõi ta kindlustusandjas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebeõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Ehkki D.R-ile kindlustushüvitist välja ei makstud, ei ole siiski tegemist kuriteo katsega, sest antud koosseis kujutab endast analoogselt väljapressimisega nn kärbitud süüteokoosseisu, mis materiaalset tagajärge ei nõua. 5.5 KarS § 212 subjektiks saab olla üksnes erilise isikutunnusega isik, so kindlustusvõtja. Muu isik saab olla üksnes osavõtja. Seega on D.R kui kindlustatud auto omanik mõistetud põhjendatult süüdi kindlustuskelmuse täideviijana ja O. Silitšenko kui muu isik sellele kaasaaitajana.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Urmas Reinola
Osaliselt tühistatud Riigikohtu 13 05 2011 otsusega nr 3-1-1-32-11
4(5)
1.1 D.R-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 212 lg 1 järgi ning Oleg Silitšenko süüditunnistamises ja karistamises KarS § 22 lg 3 ja § 212 lg 1 järgi; 1.2 D.R-ilt ja Oleg Silitšenkolt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.