lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-13836/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-13836/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-13836/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2010, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-13836 (10230115099)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Sten Lind

Kriminaalasi

T.G (T.G) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. novembri 2010 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav T.G (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)

RESOLUTSIOON

Jätta T.G apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 19. novembri 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati T.G süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Kohus luges KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, kokku 4 päeva, karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks 29.08.2010. T.G-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 6525 krooni, kaitsjatasu 3300 krooni jäeti riigi kanda. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks mõisteti T.G-lt välja Y. G. kasuks 8000 krooni, A. P. kasuks 8500 krooni, E. L. kasuks 20 500 krooni, V. L. kasuks 10 800 krooni, E.OÜ kasuks 5535 krooni ja G. K. kasuks 5775 krooni.
2.
T.G mõisteti süüdi selles, et tema olles isikuks, kes on varem kriminaalkorras 7-l korral karistatud varguste eest, viimati 27.03.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi, taas 26.04.2010 ajavahemikul kella 22.00-st kuni 23.30–ni viibides Y. G. korteris aadressil Tallinn, XXXXXX XX-XX, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Y. G.

kuuluva teleri Samsung maksumusega 4000 krooni, fotoaparaadi Nikon maksumusega 2500 krooni, arvutimonitori Fujitsu Siemens maksumusega 1500 krooni, auto BMW reg.nr.XXX XXX tehnilise passi, kindlustuspoliisi ja autovõtmed väärtuseta, tekitades vargusega varalist kahju summas 8000 krooni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 08.05.2010 ajavahemikul kella 17.25-st kuni kella 19.15-ni aknaklaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Tallinnas, XXX XX pargitud sõiduautosse Citroen C5 reg. nr XXXXXX, kust võttis A. P. kuuluvad asjad: sülearvuti HP Compaq 673Ds väärtusega 6000 krooni, digitaalse fotoaparaadi Olympus väärtusega 2500 krooni, tekitades vargusega varalist kahju kokku summas 8500 krooni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 10.05.2010 ajavahemikul kella 17.00-st kuni kella 20.40-ni aknaklaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Tallinnas, XXXXXXXXXXX XX pargitud sõiduautosse Volkswagen Passat reg. nr XXXXXX, kust võttis E. L. kuuluvad asjad: sülearvutikoti väärtusega 500 krooni, sülearvuti Toshiba väärtusega 12000 krooni, digitaalse fotoaparaadi Canon PowerShot väärtusega 6000 krooni, mälukaardi mahuga 2 GB väärtusega 500 krooni, binokli NIKON väärtusega 1500 krooni, tekitades vargusega varalist kahju kokku summas 20500 krooni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas öösel vastu 13.05.2010 ukseluku lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinnas maja kõrvale pargitud A. P. kuuluvasse mikrobussi Peugeot Boxer`i reg. nr XXX XXX maksumusega 75 000 krooni, milles oli käru maksumusega 600 krooni ning lahkus autoga sündmuskohalt, tekitades vargusega varalist kahju kokku summas 75 600 krooni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 13.05.2010 ajavahemikul kella 19.00-st kuni kella.21.00-ni aknaklaasi lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Tallinnas, XXXXX XXX XX pargitud sõiduautosse Toyota Avensis reg. nr XXX XXX, kust võttis V. L. kuuluvad asjad: portfelli koos sisuga väärtusega 2000 krooni, mapi koos erinevate dokumenditega, mälupulga väärtusega 800 krooni, tekitades vargusega V. L. varalist kahju summas 2500 krooni, samuti võttis E. OÜ-le kuuluva digitaalfotoaparaadi Canon Digital IXUS kotis koos mälukaarduga maksumusega 5535 krooni, tekitades vargusega E. OÜ-le varalist kahju summas 5535 krooni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 25.05.2010 ajavahemikul kella 10.00-st kuni kella 17.00-ni ukseluku lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Tallinnas, XXXXXX XXX XX “T.” territooriumil pargitud matkabussi FIAT HYMER reg. nr XXXXXXX, kust võttis J. R.`ile kuuluvad asjad: LCD televiisori „Alphatronic“ väärtusega 489 eurot (7648 krooni), televiisori kinnitus väärtusega 120 eurot (1877 krooni), televiisori tagapaneeli väärtusega 180 eurot (1815 krooni), kaugjuhtimispuldi väärtusega 40 eurot (626 krooni), mobiiltelefoni NOKIA väärtusega 50 eurot (780 krooni), mälupulga 16GB väärtusega 32 eurot (500 krooni), sülearvuti Aser väärtusega 899 eurot (14024 krooni), sülearvutikoti „Samsonite“ väärtusega 110 eurot (1716 krooni), teki väärtusega 70 eurot (1095 krooni), tarkvaraketas lennusimulaatori programmiga „ Flightsimulator Aerofly 5 USB väärtusega 249 eurot (3884,40 krooni), tekitades J. R. varalist kahju summas 33965,40 krooni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas viibides 29.06.2010 kella 18.30 paiku Tallinnas, XXX X asuvas R. AS-ile kuuluvas “R.” kaupluses, pani toime tahtliku teo,

2(4)

mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist R. AS-le kuuluvad 2 tk “Gilette Fusion Power” terad kokku väärtusega 581,50 krooni, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni, selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas viibides 28.08.2010 kella 22:08 paiku Tallinnas, XXXX-XXXXX X asuvas N., võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära G. K. kuuluva fotoaparaadikoti väärtusega 200 krooni, milles olid fotoaparaat Olympus koos sees olnud kahe mälukaardiga väärtusega 5400 krooni, suitsupakk väärtuseta, pillid väärtusega 150 krooni, rahakott väärtusega 15 krooni, G. K. nimele välja antud ID-kaart, kehtetu juhiluba, AS-i Swedbank krediitkaart, AS SEB Pank ISIC kaart, doonorikaart, erinevad kliendikaardid, raamatukogu kaardid ning sularaha kogusummas 25 krooni, tekitades varalist kahju summas 5790 krooni.

3.Maakohtu otsuse peale esitas T.G apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagide suurust ja taotleb selles osas asja uut läbivaatamist. Taotlust põhjendab ta asjaoludega, et nõuded on dokumentaalselt tõendamata ja kõrged.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.G ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt (II kd tlk 199-201) T.G kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud. Süüdistus oli talle arusaadav, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagide hüvitamise vastu ei ole. Seega oli esimese astme kohtus T.G-le tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on motiveerinud, miks tuleb T.G VÕS § 1043 alusel kannatanutele õigusvastaselt tekitatud kahjud hüvitada. Kohtukolleegium nõustub sellega täielikult ega pea neid vajalikuks korrata. 4.4 Seejuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale. Maakohtu istungil ei ole T.G kannatanute Y. G., A. P., E. L., V. L., E. OÜ ega G. K. poolt esitatud tsiviilhagide suurustele ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas

3(4)

kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavalt kannatanute kasuks välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega ei oleks kohus millegagi eksinud, kui ta ei oleks kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagisid isegi põhjendanud.

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus T.G apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Urmas Reinola

Ivi Kesküla

Sten Lind

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.