Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.detsembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-16503

Kohtunik

Loretta Pikma täitmiskohtunikuna

Avaldus

Mihhail Grinjuk ́i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2002/2509 rahalise karistuse nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Mihhail Grinjuk, isikukood 37610232251, elukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Mihhail Grinjuki suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2002/2509 Kohtla-Järve Linnakohtu 26.09.2002 otsusega kriminaalasjas 1-98/02 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Mihhail Grinjuki töötasu ja pension aresti alt täitemenetluse nr. 072/2002/2509 raames. Määruse ärakiri saata Mihhail Grinjukile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 26.09.2002 otsusega kriminaalasjas nr. 1-98/02 karistati Mihhail Grinjukki KrK § 139 lg 2 p 2,3; 143 lg 2 p 2; 185 lg 2 alusel, karistades sealhulgas rahalise karistusega 1500 krooni. Kohtuotsus jõustus 07.10.2002. 13.12.2010 saabus kohtusse Mihhail Grinjuki avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2002/2509 rahalise karistuse sissenõudmises seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 26.09.2002 otsuse nr 1-98 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2002/2509. 30.03.2009 koostas täitur rahalise nõude (töötasu) arestimise akti ning 17.09.2010 riiklikust pensionist kinnipidamise akti.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Mihhail Grinjuki avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, Kohtla-Järve Linnakohtu 26.09.2002 kohtuotsusega karistati Mihhail Grinjukki KrK § 139 lg 2 p 2,3; 143 lg 2 p 2; 185 lg 2 järgi, mis jõustus 07.10.2002. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Mihhail Grinjuki suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 07.10.2005 (07.10.2002 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.