Kohtulahend

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

loobumine oli asjakohane, ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse olulist rikkumist, mis välistaks ka osalise apellatsioonist loobumise vastuvõtmise ning seetõttu kohtukolleegium peab osalist loobumist kohtule siduvaks ega esita oma põhistust apellatsiooni argumentide osas, millest apellant loobus, sh. mõistetud karistuse osas. 5.2 Süüdistatav on kannatanu K. P. episoodis leidnud, et tsiviilhagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kannatanu pole konkreetset hagiavaldust esitanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 sedastatule, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Ehkki üldjuhul peab tsiviilhagi olema kirjalikus vormis, võib teatud erandjuhtudel esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. Antud juhul on kannatanu kohtueelsel uurimisel avaldanud, et kuriteoga tekitati talle varalist kahju summas 5100.00 krooni. Tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes) ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Süüdistatavale peab olema tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes seisukoha kujundamiseks ning oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Antud juhul oli kannatanu taotlenud vaid kuriteoga tekitatud otsese varalise kahju heastamist, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse sisuga ning süüdistatavale oli juba 17.02.2009 aastal esitatud kahtlustuse sisust teada ja arusaadav millise kahju ja mis summas tekitamises teda kahtlustatakse./ t.lk. 30-32/. Kannatanult 5100 krooni äravõtmist süüdistatav ei eita. Maakohtu istungil süüdistatav hagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sedastab, et juhul kui kostja, antud juhul süüdistatav, võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega antud juhul olukorras, kus süüdistatav taotles asja lühimenetluses arutamist ja võttis esitatud tsiviilhagid õigeks oli kohus eelnimetatud seaduse kohaselt õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama. Kohtukolleegium leiab, et K. P. kasuks 5100.00 krooni väljamõistmine süüdistatavalt L.T-lt on seaduslik ja kolleegium peab vaid vajalikuks selgitada, et võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kehtestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama seaduse lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu vara vähenes süüdistatava poolt ebaseaduslikult sularaha varguse toimepanemise tagajärjel, seega on kannatanul kahju tekkimine põhjuslikus seoses süüdistatava poolt toimepanduga. VÕS § 1043 kehtestab, et teisele isikule, kannatanule, õigusvastaselt kahju tekitanud isik, antud juhul süüdistatav, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tuvastamist on leidnud L.T süü kannatanule kuuluva sularaha varguses. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kehtestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega on antud juhul kannatanule kuriteoga tekitatud kahju süüdistatavalt väljamõistmine kooskõlas tsiviilmenetluse regulatsiooniga ja tekitatud kahju hüvitamist puudutavate materiaalõigusnormidega.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

PAAVO RANDMA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.