Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.detsember 2010, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-10- 14260
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
O.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
aasta
otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav O.U, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni 27.10.2010. Eelvangistuses viibis 3 päeva.
peetud
oktoobri
Jätta O.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 7 päeva, karistusaja alguseks loeti 27.10.2010.
Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et O.U on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemistest loobuma. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest/ t.lk. 30-39/. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt/ t.lk. 34-35/ on süüdistatav taotlenud tema tingimisi karistusest vabastamist, nõusolekut karistuse asendamiseks pole väljendanud. Küll aga on sellist karistuse asendamist taotlenud kaitsja. Maakohus ei ole küll eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistanud, on aga põhjendanud miks kohus leiab, et O.U peab kandma reaalset vangistust ja miks ta ei sobi kriminaalhooldusele. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast 8 kuulise vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad formaalsed alused olemas. Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks. O.U varasem elukäik näitab, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekusele vaid ta on jätkanud kuritegelikku käitumist. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest sh. varavastaste süütegude toimepanemiste eest kui ka narkootiliste ainete korduva tarvitamise eest, seega on tegemist isikuga, kellel on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes ning kellele ei sobi üldkasulik töö. O.U enda käitumine näitab, et ta pole isikuks kelle suhtes oleks võimalik kohaldada vangistuse asendamist ja kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et O.U saab seadust järgides karistada vaid reaalse vangistusega. Arvestades tema eelnevate karistuste rohkust, ainuüksi kriminaalkorras üle 10 korra, et uue kuriteo pani ta toime juba alla kuu pärast vanglast vabanemist, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud 8 kuuline vangistus, mida siis seoses lühimenetlusega veelgi lühendati, väga leebe karistus.
Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et mõistetud 8 kuuline vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks ning asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.