Kohtulahend

RESOLUTSIOON

kuluvat karistust. Alates 29.06.2006 kuulus ärakandmisele karistus 8 kuud ja 9 päeva vangistust.

Määras: Tagastada kriminaalasi (05244002773) Aleksei Bajevi süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile seoses lühimenetlusega mittenõustumisega. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad edastada Aleksei Bajevile ja tema kaitjale. Süüdistus Aleksei Bajev on olnud antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 05.11.2005 kuni 06.11.2005.a. korteris, aadressil xxx, oma elukaaslase L O toimunud konflikti käigus, hakkas taguma jalgade ja kätega L O pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanu L O kehavigastusi, mis vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr.5-244 27.11.2008.a., kutsuvad esile elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise momendil. Oma tegevusega pani Aleksei Bajev toime raske tervisekahjustamise tekitamise, kui sellega on põhjustanud oht elule st. Karistusseadustiku § 118 p 1 järgi sätestatud kuriteo. Kohtu põhjendused 14.12.2010 kohtuliku arutamise käigus tehtud kohtumäärusega eraldas kohus kriminaalasjast 1-10-5201 materjalid Aleksei Bajevi süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises eraldi menetlusse. Varguste episoodides menetlus jätkus. Kohtu põhjendused olid järgmised: Kriminaalasja 1-10-5201 kohtulikul arutamisel jättis kohus avaldamata kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi aktid 4. köide lk 31-33 ja 41-47, viidates Riigikohtu lahendile 31-1-79-10.Kohus tõdeb, et nimetatud ekspertiisiaktid ei vasta KrMS § 107 lg 3 p 2 nõuetele, mille kohaselt peab ekspertiisiakt sisaldama muuhulgas eksperdi arvamuse põhjendust. Mõlema eklspertiisiakti puhul on piirdutud ravidokumentide refereerimisega, millele järgneb eksperdi arvamus. Põhjendused puuduvad täielikult. Kohus leiab, et nimetatud ekspertiisiaktide puhul on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga. Ekspertiisiakti põhjal ei ole võimalik kontrollida, mille alusel jõudis ekspert arvamusele, et tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, eksperdi mõttekäik ei ole kohtule jälgitav. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtueelse uurimise käigus ei olnud kontrollitud kahtlustatava versioon, et ta ei tekitanud kannatanule kehavigastusi tahtlikult, vaid lõi jalaga vastu lauda, mille taga istus kannatanu ja kannatanu kukkus maha. Samuti juhib kohus tähelepanu, et esitatud süüdistus KarS § 118 p 1 alusel ei ole piisavalt konkretiseeritud. Ei ole näidatud milliseid kehavigastusi peetakse eluohtlikeks. Kuna

süüdistuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete kehavigastuste põhjustamises isikut süüdistatakse, rikutakse tema kaitseõigus olla informeeritud talle esitatud süüdistuse sisust ja kriminaalvastutuse aluseks olevatest asjaoludest.Kohus leiab, et kuna selle episoodi menetlemisel võib tekkida vajadus kaaluda materjalide tagastamist prokuratuurile KrMS 238 lg 1 p 2 (materjalid ei ole piisavad lahendamiseks lühimenetluses), peab kohus põhjendatuks eraldada KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud episood (kriminaalasja 1-10-5201 4.köide) eraldi menetlusse. Samas peab kohus põhjendatuks jätkata menetlus edasi varguste süüdistuses. Kohus leiab, et eraldatud menetluses ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, kuna ühendatud kriminaalasja menetlemise käigus oli tuvastatud, et kohtule on esitatud olulised tõendid, mis ei ole kohtukõlblikud, samuti ei ole süüdistus piisavalt ikonkreetne ning tähelepanuta on jäetud ja see, et süüdistatav ei tunnistanud eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamises ennast süüdi ja esitas kontrollimisele toimunust oma versiooni, mis jäi kohtueelse uurimise käigus täiesti kontrollimata. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et eraldatud kriminaalasja materjalid tuleb tagastada Viru Ringkonnaprokuratuuri edasise menetlemise korraldamiseks ja menetlusliku otsuse vastuvõtmiseks.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.