Kohtulahend

-

pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Kristjan Sutt, 1-08-5927, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Kristjan Sutt, 1-08-5927, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas) ning allkirja vastu Kristjan Sutt’le.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Kristjan Sutti on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Viimati karistati Kristjan Sutti 04.07.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsustega KarS § 199 lg 2 p 4, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 201 lg 2 p 1 ning KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 349, KarS § 184 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 76 lg 6, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 5 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on Kristjan Sutt ära kandnud enam kui 1⁄2 talle karistuseks mõistetud vangistusest ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1⁄2 mõistetud karistusajast ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungitel ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et Kristjan Sutti ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 24-aastase Kristjan Sutti kuritegeliku aktiivsuse tase on kõrge. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on Kristjan Sutti süüdimõistvate kohtuotsustega karistatud 22.01.2002.a, 25.11.2002, 27.12.2004.a, 18.05.2005.a ja 04.07.2008.a. Käesoleval ajal kannab Kristjan Sutt karistust I ja II astme kuritegude eest, sealhulgas kuritegude eest, millised ta pani toime ajal, kui oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal. Kristjan Suti toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks.

Üheks kuritegude toimepanemise põhipõhjuseks on vabaduses aktiivne narkootikumide tarvitamine. Kristjan Sutt soovib minna narkosõltuvusest vabanemiseks ravile MTÜ-sse Lootuse Küla. MTÜ Lootuse Küla on valmis Kristjan Suti enda juurde statsionaarsesse programmi 10-12 kuuks vastu võtma. Kahjuks ei ole aga kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt seal sobilikke tingimusi elektroonilise valve kohaldamiseks. Seetõttu ei ole võimalik Kristjan Sutti vabastada elektroonilise valve alla MTÜ-sse Lootuse Küla. Käesoleval ajal oleks Kristjan Sutil võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ainult elektroonilise järelevalve alla. Ilma elektroonilise valveta KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 2/3 karistusajaga saaks Kristjan Suti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist otsustada alles 2011.a sügisel. Kristjan Suti tüdruksõbra elukohas Tallinnas on küll olemas kõik vajalikud eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid üksnes nende eelduste olemasolu ei ole kohtu hinnangul piisav selleks, et Kristjan Sutti sinna elektroonilise valve alla vabastada. Kuna Kristjan Sutist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge ja ta vajab narkosõltuvusvastast ravi, siis oleks Kristjan Sutti põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada sõltuvusvastase raviga tegelevasse asutusse ravile. Käesoleval juhul seda kahjuks võimalik teha ei ole. Üksnes asjaolud, et K.Sutil on vabaduses olemas tüdruksõber ja garanteeritud elu-ja töökoht ning ta on vangistuse ajal osalenud mõningates programmides ja õppinud, ei ole küllaldased K.Suti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Juhul kui Kristjan Sutt edasise karistuse kandmise ajal uusi distsiplinaarsüütegusid toime ei pane ja jätkab aktiivselt osalemist pakutavates programmides ja kursustel ning õppimist, võib edasiselt olla põhjendatud Kristjan Sutti vangistusest vabastada narkosõltuvusest vabanemisega tegelevasse asutusse statsionaarsele ravile. Käesoleval juhul, kui uue kuriteo toimepanemise riskid on vajalikul määral maandamata, K.Sutt vajalikul määral narkosõltuvusest vabanemiseks ravi ei ole saanud, ei pea kohus põhjendatuks K.Sutti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus on ühel korral juba usaldanud Kristjan Sutti ja ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt (neljanda) karistuse kandmiselt vabastanud, kuid vangistusest vabanemise järgselt katseajal jätkas Kristjan Sutt uute kuritegude toimepanemisega. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul Kristjan Sutt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.